Autor: Koit Brinkmann • 27. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul selgus üllatusena, et Tallinna Farmaatsiatehase AS on esitanud Kristiine Ehituse vastu nõude ülisuures summas, mis ei kajastu teadaolevalt üheski varasemas majandusaasta aruandes vms dokumendis ei võlausaldajal ega võlgnikul," sõnas võlausaldajate ASi Suva ning Dalton Invest OÜ esindaja, advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Urmas Ustav. Dalton Investi omanik on Suva suka- ja sokivabrikant Viktor Saarestik.

Adu Hakile kuuluv Kristiine Ehitus, mis enne 2009. aasta jagunemist kandis nime Wolmreks Ehitus, ehitas Dalton Investi tellimusel Tallinnas Niine 11 loomeinkubaatori maja. Segadused raha maksmisel viisid selleni, et kõigepealt ütles ehitaja lepingu üles ning siis ka tellija.

Praegu nõuab Dalton Invest pankrotipesast tagasi ehitajale enammakstud summat, mis koos leppetrahviga küündib 600 000 euroni. Samas on Kristiine Ehitusel kokku üle miljoni euro suurune nõue Suva ja Dalton Investi vastu.

Tallinna Farmaatsiatehase AS esitas aga pankrotihaldurile nõude, mis koos põhivõla ja viivisega küündib kokku üle 2,6 miljoni euro.

Farmaatsiatehase juhataja Raivo Unt ütles, et tegemist on juba 2007. aastast pärit lepingutega, mille järgi pidi Wolmreks Ehitus neile projekteerima ja ehitama Lasnamäe tööstusparki uue tootmishoone. Tööd hakkasid ka pihta, kuid siis hakkas ehitaja kokkulepitust hoopis suuremat summat nõudma ning farmaatsiatehas ütles lepingu üles, olles paberite järgi ehitajale juba ära maksnud üle kahe miljoni euro. Unt ei soovinud küll selgitada, miks nad nii suure summa tagasiküsimiseks ei ole kohtusse pöördunud.

Vandeadvokaat Urmas Ustavi sõnul ei olnud farmaatsiatehase nõude olemasolu teada ka jagunemise järel tekkinud uue OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) pankrotihaldurile Indrek Lepsoole, kel on ometi juurdepääs võlgniku raamatupidamisele ja majandusdokumentidele.

"Algusest peale on võlausaldajate vahel pinged. Seal tekkis kaks gruppi, kes tahtsid esimesel üldkoosolekul hakata küsimusi otsustama," rääkis Kristiine Ehituse pankrotihaldur Peeter Sepper.

Kahte leeri jagunesid hääled pankrotitoimkonna liikmete valimisel ning väikese võlausaldaja nõude ülempiiri määramisel. Samuti on ringkonnakohtus lähiajal otsustamisel, kas määratud hääled jäävad pidama või ei jää.

Sepperi sõnul on võlausaldajate suur huvi menetluse vastu põhjendatud, sest esitatud on rahalise nõudega hagi ASi Suva vastu, jätkub ka hagimenetlus Eesti Vabariigi vastu haridusministeeriumi kaudu (Järvamaa kutsehariduskeskus).

"Juhul, kui hagid rahuldatakse ja väljamõistetud summad ükskord ka pankrotivõlgniku kontole laekuvad, on võlausaldajate nõuete rahuldamise protsent kõrge, sest hagihinnad on väga suured," märkis ta.

Farmaatsiatehase juht: nõude esitamine ei võta meilt tükki küljest

Tallinna Farmaatsiatehase juhi Raivo Undi sõnul olid nad Kristiine Ehitusele makstud raha tagasisaamisele käega löönud, kuid nüüd otsustasid siiski nõude esitada. "Tükki see meilt küljest ei võta," ütles Unt. Me käisime mitmes ehitusettevõttes, nende pakkumine oli tollel hetkel parim. Jah, ega keegi ei tahtnud midagi võtta ega teha. Kõik tahtsid ainult superhindasid saada. Peatasime tehase ehituse, kuna nad ei suutnud tagada teatud lepingus sätestatud asju õigeks tähtajaks. Pankrotihaldur helistas meile ja küsis, kas te esitate nõude. Et on Kristiine Ehituse pankrot. Me ütlesime, et muidugi esitame. Kui firma läheb pankrotti ja on võimalus…meie nägemus on küll, et ega seal mingit vara ei ole. Pankrotihaldur ka ütles, et kui tahate, siis esitage nõue, kui ei taha, ärge esitage. Tükki see meilt küljest ei võta, esitasime vastavalt lepingule. Jah, me olime käega löönud, et sellel ei ole nagu sügavat mõtet. Eks me lehest lugesime, et seal on suured probleemid. Meie täitsime oma lepingutingimused kõik ära ja projekteerimislepingud ja nulltsükli ehitamise lepingud olid allkirjastatud. Raamatupidamises ja majandusaasta aruandes on see kajastatud. Oli igasuguseid mõtteid. Nojah, ma rohkem ei kommenteeriks.

Kuidas te Kristiine Ehituseni jõudsite?

Siis oli buumi aeg veel?

Miks Farmaatsiatehas lõpetas Kristiine Ehitusega lepingu?

See nõue ei ole siis pastakast välja imetud?

Varem olite te sellele käega löönud?

Sest nii Kristiine Ehitus kui ka uus Wolmreks Ehitus on varatud?

Te kohtusse ei tahtnud pöörduda?

Lepingute lõpetamise ajal oli Wolmreks Ehitus ju täis elujõus?

Kommentaarid

Kõik lepingud on olemas

Peeter Sepper, Kristiine Ehituse pankrotihaldur

Võlausaldajaid on kokku viiekümne ümber. Farmaatsiatehase nõue on kõige suurem. See tugineb kahele töövõtulepingule, mille alusel pidi Kristiine Ehitus tegema projekteerimis- ja ehitustöid Lasnamäe tööstusparki uue tehase rajamiseks. Summad on suured, kõik lepingud on olemas, leppetrahvinõuded on lepingutes sees.

See, et nõudeid ei ole majandusaasta aruannetes, on Tallinna Farmaatsiatehase enda asi, kuidas nad seda bilansis kajastavad, kas bilansivälise nõudena või toovad bilanssi sisse.Kui pankrotivõlgniku võlausaldajal on kahtlusi teise võlausaldaja nõude põhjendatuses, saab ta selle vaidlustada nõuete kaitsmise koosolekul.

Ülisuur nõue tuli üllatusena

Urmas Ustav, vandeadvokaat, AB LEXTAL partner, Dalton Investi esindaja

Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul selgus üllatusena, et Farmaatsiatehas on esitanud Kristiine Ehituse vastu nõude ülisuures summas. Nõue ei kajastu teadaolevalt üheski varasemas majandusaasta aruandes vms dokumendis ei võlausaldajal ega võlgnikul. Sellises mahus nõude kohta on see ikka ütlemata kelmikas äkkilmumine. Eks edasine selgub juba nõuete kaitsmise menetluses.