Energiasäästlikest passiivmajadest saab lähikümnendi üks popimaid, aga ka ähmasemaid termineid ning tarbijail on oht soetada kolmandiku võrra kallimalt suurte soojakadudega maja, mida passiivmaja pähe müüakse.
Kui toiduainetööstuses on ökotooted juba praegu väga levinud ja isegi põlevkivi põletav Eesti Energia räägib rohelisest energiast, siis ei saa ka kinnisvaraturg teisiti, kui rääkida kaasaegses ökokeeles. Küll aga on olemas oht, et energiasäästlikest passiivmajadest saab kinnisvaraturul umbes sama udune mõiste, nagu oli möödunud sajandi lõpus euroremont.
Mõne jaoks tähendas euroremont „hruštšovka“ köögiseina mahavõtmist ja laminaatparketi panemist, mõne jaoks läikivate vannitoaplaatide vahetust ning seda kõike vastavalt rahakotile, võimalustele ja arusaamadele korralikust remondist ja ilusast kodust. Igasugu susserdajad kasutasid toona olukorda ära ja üritasid väikese investeeringu abil müüa värvilõhnalist korterit kui eurokodu, asja, millest kitsastes ja ühepalgelistes magalarajoonides üles kasvanud nõukogude kodanikud omasid ainult ähmast ettekujutust.
Passiivmajade osas terendavad sarnased ohud. On selge, et energiasäästlike majade soetamine ja looduslähedaste materjalide kasutamine on täna ja lähitulevikus trendikas. Hinnad on küll kõrgevõitu, aga usutakse hindade langemist ja passiivmajade laialdast kasutuselevõttu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele