Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Passiivmajast võib saada uus “euroremont”
Energiasäästlikest passiivmajadest saab lähikümnendi üks popimaid, aga ka ähmasemaid termineid ning tarbijail on oht soetada kolmandiku võrra kallimalt suurte soojakadudega maja, mida passiivmaja pähe müüakse.
Kui toiduainetööstuses on ökotooted juba praegu väga levinud ja isegi põlevkivi põletav Eesti Energia räägib rohelisest energiast, siis ei saa ka kinnisvaraturg teisiti, kui rääkida kaasaegses ökokeeles. Küll aga on olemas oht, et energiasäästlikest passiivmajadest saab kinnisvaraturul umbes sama udune mõiste, nagu oli möödunud sajandi lõpus euroremont.
Mõne jaoks tähendas euroremont „hruštšovka“ köögiseina mahavõtmist ja laminaatparketi panemist, mõne jaoks läikivate vannitoaplaatide vahetust ning seda kõike vastavalt rahakotile, võimalustele ja arusaamadele korralikust remondist ja ilusast kodust. Igasugu susserdajad kasutasid toona olukorda ära ja üritasid väikese investeeringu abil müüa värvilõhnalist korterit kui eurokodu, asja, millest kitsastes ja ühepalgelistes magalarajoonides üles kasvanud nõukogude kodanikud omasid ainult ähmast ettekujutust.
Passiivmajade osas terendavad sarnased ohud. On selge, et energiasäästlike majade soetamine ja looduslähedaste materjalide kasutamine on täna ja lähitulevikus trendikas. Hinnad on küll kõrgevõitu, aga usutakse hindade langemist ja passiivmajade laialdast kasutuselevõttu.
Trendi on ära tabanud mitmed arendajad, kes reklaamivad oma objekte energiasäästlike majadena juba praegu. Algamas on võistlus selle üle, kelle maja on kõige energiasäästlikum ja milline projekt kannab enim „õige passiivmaja“ tiitlit. Kes arendajatest ja investoritest võtab asja tõsiselt, see suhtleb praegu ülikoolidega ja vaatab ringi Euroopa erialaspetsialistide hulgas, sest Eestis seni vastavat know-how'd napib.
Turule on tulemas uued projektid, millesarnaseid tehnoloogiaid ja materjale Eesti seni näinud pole. Piltlikult öeldes toimub praegu võidurelvastumine ning kaevikutest tullakse välja siis, kui majandus ja kinnisvaraturg senisest veel suurema hoo sisse saab. Aga tarbijatel tasub silmas pidada, et küllap tulevad turule ka passiivmajad, kus soojakadude vähenemine ja päikeseenergia kasutamine on läbi mõeldud umbes sama põhjalikult kui Indrek Tarandil presidendikampaania.
Koduostjad peavad olema ettevaatlikud ja ennast pakutavaga põhjalikult kurssi viima. Otsimootorid, mis aitavad selgitada nii passiivmajade teooriat kui ehituslikku poolt, aga uurida ka arendaja tausta, on siinkohal vähemalt arvutisõpradele suureks abiks. Oht osta suurte soojakadudega maja, mida aga müüakse tavalise maja hinnast 30% kallimalt passiivmaja pähe, on väga reaalselt olemas ka eelseisvatel aastakümnetel. Loodetavasti on lähiminevikus toimunud kogemused Oru Kodu stiilis arendusprojektidega meid õpetanud ja kodu ostjad suudavad teha senisest teadlikumaid valikuid.
Seotud lood
Kinnisvaraarendaja Peeter Raag on Tallinnas kortermaju arendanud juba üle 20 aasta. Tema käe all on valminud 11 kortermaja, millest 4 on rahastatud Omega Laenu abiga. Praegu puhub ta uut elu sisse Nõmmel Hiiu-Maleva 13 asuvale ajaloolisele Kapteni villale.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele