Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn paneb Lümandu mõisa müüki
Tallinna linnavolikogu otsustas panna 118 270eurose alhinnaga enampakkumisele Raplamaal asuva Lümandu mõisa ligi 3,7 hektari suuruse kinnistu.
Lümandu mõisa kinnistu on kantud Tallinna linna omandina kinnistusregistrisse 17. augustil 2005, maatüki valitsejaks on Tallinna spordi- ja noorsooamet. Kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistu paikneb täies ulatuses kinnismälestise kaitsevööndis ja osaliselt Kohatu hoiualal, mis kuulub ka Natura 2000 võrgustiku Kohatu loodusala koosseisu.
Kinnistu pindalast umbes pool on kaetud metsaga, teise poole kinnistust moodustab mõisahoonete lähedusse jääv võsastunud mõisapark. Kinnistul paikneb Lümandu mõisa hoonete kompleks, mille koosseisu kuulub mõisa peahoone, valitseja maja, laut ja tõllakuur-talli varemed ning mõisa ait linnusemüüride- ja keldriga, mis ei ole ehitisregistris registreeritud.
Kinnistu paikneb Tallinnast ca 60 kilomeetri kaugusel, Märjamaa, Turba ning Riisipere alevikest ca 15–20 kilomeetri kaugusel.
19. sajandi I poolest pärinev, arhitektuurimälestiseks tunnistatud Lümandu mõisa peahoone on aastaid tühjalt seisnud ja vajab kapitaalremonti. Viimati püüti Lümandu mõisa peahoonet taastada ja tehniliselt uuendada 1981. aastal, kui sai valmis mõisa hoonetekompleksil rajanev tollase Tallinna Linna Spetsialiseeritud Autotranspordibaasi õppe- ja puhkekeskuse projekt, ent alustatud ehitustegevus jäi pooleli.
19. sajandi alguses ehitatud mõisa ait on ehitatud keskaegse vasallilinnuse varemetele, mille müüristik võib pärineda 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest. Hoone on 1980. aastate keskel ümber ehitatud ning rahuldavas seisukorras. Lümandu mõisa ait linnuse müüridega (15.–19. saj) on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Arhitektuurimälestisteks tunnistatud Lümandu mõisa peahoonele ja mõisa aidale linnusemüüridega on kehtestatud ühine kaitsevöönd.
Mõisa peahoonega samal ajal rajatud mõisavalitseja maja on 1980. aastate keskel põhjalikult ümber ehitatud. Laudahoone renoveeriti 1980. aastatel, eesmärgiga muuta hoone katlamajaks. Hooned on rahuldavas seisukorras. Tõllakuur-tall ei ole säilinud, hoonest on alles vaid paekivist välismüürid.
Vastavalt maareformi seadusele võib kohalik omavalitsus munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Lümandu mõisa kinnistu võõrandamise eesmärgiks on vältida kinnistul asuvate ja arhitektuurimälestisteks tunnistatud hoonete edasist lagunemist.
Vastavalt Rime Kinnisvara Vahenduse AS eksperthinnangule on Lümandu mõisa kinnistu turuväärtuseks 118 270 eurot.
„Lümandu mõisakompleksi hooned on aastaid kasutuseta seisnud ning on äärmiselt amortiseerunud,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Hoonete kasutusele võtmine eeldab suuremahulisi investeeringuid.“
Võttes arvesse mõisakompleksi asukohta, ehitiste suhtes kehtestatud muinsuskaitselisi piiranguid ning nende tehnilist olukorda, ei pea Tallinna linn amortiseerunud mõisakompleksi ehitiste renoveerimist ja ümberehitamist otstarbekaks. „Paraku ei kõlba Lümandu mõisakompleks Tallinna linna ülesannete täitmiseks, seega on kinnistu võõrandamine põhjendatud,“ nentis Võrk.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
6
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped. Vastutavad ka maakler ja notar
Viimased uudised
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped. Vastutavad ka maakler ja notar
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped. Vastutavad ka maakler ja notar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele