Autor: Anne Oja • 26. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üheks põhjuseks on, et ehitajad ei taha töötada 300-400 lati (563 euro ehk 8820 krooni) eest kuus. Sellise summa saab kätte kõige mustema kvalifitseerimata töö eest. Oskustöölised teenivad suviti Läti ehitustel 700-1000 latti kuus, kuid talvel tööd pole. Suvel teenitud rahast järgmise suveni aga ei jätku.

Pole harv, kui nad töötavad viis päeva ja lähevad ära. Inimesed keelduvad isegi kvalifikatsiooni tõstmise kursustest ja esitavad palga suhtes täidetamatuid tingimusi," rääkis väljaandele teefirma Šlokenbeka juht Maris Paiders.

Tööjõupuuduse all kannatavad ka metallifirmad, kus napib insenere, keevitajaid ja treialeid. Hooajatöötajate leidmise raskusi on kurtnud ka põllumajandusettevõtted, mille väitel on inimesed harjunud elama toetustest ega viitsi raske füüsilise tööga enam tegeleda.

Läti ettevõtjate hinnangul on tööjõupuuduse põhjustajaks kohalik sotsiaalsüsteem. "Meie piirkonnas on perekondi, mis saavad rohkem teotusi kui tööl käivad inimesed, eriti, kui peres on lapsed," rääkis rahvasaadik Indra Rassa.