Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuressaare staadion peaks valmis saama 2013. aasta suveks
Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnul peaks parima stsenaariumi järgi olema sügisel võimalik välja kuulutada riigihange ehitaja leidmiseks.
"Siis saaks juba järgmisel kevadel kopa maasse lüüa ja ehitamisega alustada. Kui raha kusagil kinni ei hoita ja nii läheb, peaks 2013. aasta varasuveks staadion valmima,“ selgitas Mäetalu Meie Maale.
Maakonna esindusstaadioni kaasajastamine läheb maksma umbes kaks miljonit eurot, mille eest saab uue staadionihoone, vutimuru, kergejõustiklastele vajalikud jooksurajad, heite- ja hüppepaigad ning ka parklad, teed ja muu infrastruktuuri.
„2008. aastal jäi maakond vaidluste tõttu ilma staadioni renoveerimiseks mõeldud 1,5 miljonist kroonist, aga hea on see, et nüüdseks on meil vähemasti täielik selgus, kuidas staadioniga edasi minna,“ märkis Mäetalu, ent lisas, et päris sada protsenti staadioni ehituse käivitumine tuleval kevadel siiski veel kindel ei ole, kuna lõviosa renoveerimiseks kuluvast rahast tuleb rahandusministeeriumi kaudu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Algul eraldati meile staadioni uuendamiseks pisut üle 32 miljoni krooni, aga mingil hetkel kärbiti summa 26 miljonile,“ meenutas Mäetalu sündmuste kulgu. „Riigi rahale lisandub esialgse hinnangu järgi neli-viis miljonit krooni ehk kuni 320 000 eurot omafinantseeringut.“
Kui ajahambast puretud staadion 2013. aastaks lõpuks korda tehakse, nagu linna juhid loodavad, avatakse see vutijuht Aivar Pohlaku sõnul Eesti jalgpallikoondise mänguga.
Kuressaare staadioni tribüünihoone ideekonkursi võitis AS Tari ideelahendus märgusõnaga „Maailmarekord“, mille autoriteks arhitektid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.