• 04.07.11, 12:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pindi: korteritehingute hind kasvas, ostujõud püsib kõrgel 

Pindi Indeks tõusis juunis 2,3% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 773,3 eurot. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 755,8 eur/m², selgub Pindi Kinnisvara turuülevaatest.
Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 44,7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m²) on indeks 23,9% protsendi võrra kõrgemal.
Kui mais tehti antud linnades 771 korteriomandi tehingut, siis juunis aktiivsus tõusis, jäädes 808 tehinguni. Mullu juunis sooritati indeksilinnades kokku 760 tehingut. Tehingute arv kasvas mullusega võrreldes 6,3%.
Stabiilne kinnisvarahind hoiab ostujõudu kõrgel

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 70 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 68 ja 78 ruutmeetrit.
Kinnisvarahindade „põhja“ perioodil ületas ostujõud suurtes linnades 80 m² künnise. Buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi kaheksa aastase ajaloo. Ostujõu analüüsis on arvesse võetud piirkondade keskmisi palkasid, piirkonna keskmise elamispinna ruutmeetrihinda ning analüüsitaval perioodil kehtinud pankadepoolseid finansteerimistingimusi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele