Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kultuurikatla ehituseks loodetud 300 miljonit krooni polegi
Kultuurikatla ehituse algus on pikalt veninud ning nüüdseks on selgunud, et märtsis ehitajaga sõlmitud raamlepingus mainitud 300 miljonit krooni pole tegelikult olemas olnudki, vahendab Delfi TV3 "Seitsmeseid uudiseid".
SA Tallinn 2011 juhatuse liige Evelyn Sepp sõnas, et linn on valmis kultuurikatla ehitusse sinna praeguses seisuga investeerima lihtsustatult umbes 100 miljonit ja erinevate EASi projektidega peaks lisanduma umbes 50 miljonit krooni. Mida 150 miljoni eest saada võib, sel teemal käivad ehitajaga alles läbirääkimised.
Linnapea Edgar Savisaare sõnul pole kultuurikatla ehituse venimises midagi traagilist. "Ega ei pidanudki valmis saama, kultuurikatel on suur objekt ja selle ehitus läheb mitu aastat järgemööda. Nüüd peaks need kohtuasjad ka olema lahendatud ja ehitus võiks lahti minna. Ma usun, et Evelyn Sepp teeb selles osas tubli tööd."
Kui tööpükste põlveosad vaid mõne kuuga läbi kuluvad, ei pruugi süüdi olla kehv materjal, vaid hoopis vale püksimudel, mis ei sobi inimesele, kes suure osa tööpäevast põlvili veedab. Korralikult läbimõeldud tööriiete ja isikukaitsevahendite süsteem aitab ettevõttel säästa aega, vältida vigu ning tagada töötajatele just nende tööks sobiva varustuse. Kas ettevõttel on vaja inimest, kes aitaks neil tööriideid valida?