Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kultuurikatla ehituseks loodetud 300 miljonit krooni polegi
Kultuurikatla ehituse algus on pikalt veninud ning nüüdseks on selgunud, et märtsis ehitajaga sõlmitud raamlepingus mainitud 300 miljonit krooni pole tegelikult olemas olnudki, vahendab Delfi TV3 "Seitsmeseid uudiseid".
SA Tallinn 2011 juhatuse liige Evelyn Sepp sõnas, et linn on valmis kultuurikatla ehitusse sinna praeguses seisuga investeerima lihtsustatult umbes 100 miljonit ja erinevate EASi projektidega peaks lisanduma umbes 50 miljonit krooni. Mida 150 miljoni eest saada võib, sel teemal käivad ehitajaga alles läbirääkimised.
Linnapea Edgar Savisaare sõnul pole kultuurikatla ehituse venimises midagi traagilist. "Ega ei pidanudki valmis saama, kultuurikatel on suur objekt ja selle ehitus läheb mitu aastat järgemööda. Nüüd peaks need kohtuasjad ka olema lahendatud ja ehitus võiks lahti minna. Ma usun, et Evelyn Sepp teeb selles osas tubli tööd."
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.