Autor: Väinu Rozental • 20. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Et seda saavutada, pead sa tegema kalkulatsioonid,“ lausus Käärik. „Kui ehitaja läheb pakkuma, siis ta teeb hinnapakkumise, kus on arvutatud nii tulude pool kui ka püsikulud ja muud. Ma ei näe siin küll midagi raketiteadusega sarnast.“

Käärik ütles, et ega muud nippi ei ole, kui tuleb endale kulud-tulud selgeks teha. „Sest ega muidu ju tõele jälile ei saa,“ põhjendas ta ja lisas, et ettevõtja jaoks on tõeks kasum ja kuidas seda teenida.

Kääriku sõnul on ehitaja jaoks olulised ka hilisemad läbirääkimised kliendiga. „Riigihangete puhul seda muidugi ei ole, aga eratellijatega on alati,“ rääkis ta. „Vaesel ajal ikka tingitakse, aga ka headel aegadel räägitakse hind läbi. Ükski objekt ei tule ühe pakkumise alusel, olgu tellijaks sõber või vaenlane.“

Kääriku sõnul on vaid riigihangetel jäik seisukoht, et võitjaks kuulutatakse kõige madalam pakkumine. „Eks riik nüüd helbib seetõttu oma suppi,“ ütles ta. „Näiteks K & H ja Water Ser on omadega õhtal, aga Tõrva ja Valga linn on ülesse songitud.“