15. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See oli euro hind meie jaoks. Toidukorvi järsk kallinemine avaldab kinnisvaraturule aga tugevat mõju, sest kuna enamus tehingutest tehakse siiski laenu abil, siis varasemalt laenumakseks kuluda võinud summa süüakse täna sõna otseses mõttes lihtsalt maha,“ märkis Sooman.

Tema sõnul on hinnatrend kinnisvaraturul siiski ülespoole suunatud, arvestades asjaolu, et Eesti majanduskliima on täna oluliselt parem, kui paar aastat tagasi: „Iseasi muidugi, kui kiirelt see kõik toimub. Miski ei välista, et üleüldise elukalliduse kasvu tõttu jääb kinnisvaraturg loiuks ka lähitulevikus. Taastumisprotsess ei toimu üleöö, vaid vastavalt inimeste reaalpalga kasvule. Ja ma tahaksin loota, et Eesti turg ei ignoreeri edaspidi gravitatsiooni - see oleks kõikidele turuosalistele, kui just spekulandid välja arvata, kasulik“.

Koduostjal soovitab Sooman asja rahulikult võtta. „Rong, olles küll startinud, ei ole veel erilist hoogu sisse saanud ning jõuate sellele peale hüpata ka peale väikest kohvipausi. Kui mõned väga eristuvad varad välja jätta, siis hinnatase on siiski soodne ning kiiret jõnksu ülespoole pole ka põhjust tänavu oodata,“ sõnas ta.

Ehitusuudised.ee lugejaid huvitas ka, kuivõrd mõjutab uute arenduste tulek hindu ning miks on uute ja vanade korterite vahel suured hinnakäärid. Sooman usub, et kui kõik need arendajad, kes on planeerinud kopa tänavu maasse lüüa, seda ka teevad, siis lähemate aastate jooksul jääb pakkumine nõudlusest kõrgemaks ning see hoiab hinnataset kontrolli all.

„Ostjatele on see heaks uudiseks, samas ei tasu ka arendajatel üle muretseda, kuna hästi planeeritud ja ehitatud kaupa on turul liigagi vähe. Eelkõige peavad hinnas mööndusi tegema arendajad, kes jätkuvalt proovivad koduostja arvelt oma kulusid optimeerida,“ selgitas ta.

Sooman tunnistas, et üldine hinnadiferents uute ja vanade korterite vahel on tõesti harjumatult kõrge: järelturu objektid on jätkuvalt alahinnatud, sest pakkumise/nõudluse suhe on tasakaalupunkti saavutamiseks kreenis. Küll aga on nõudlus kasvanud eelkõige paremas seisukorras ja ka uute korterite vastu.

„Me ei saa ära unustada, et Eestis on aukartusäratav eraisikute hoiuste maht, mis loomulikult ei ole koondunud ühtlaselt. Selle raha omanikud realiseerivad nüüd oma mitu aastat edasi lükatud ostuotsust ning on valmis korraliku vara eest ka kõrgemat hinda maksma, luueski nii kehvema kauba arendajatele mulje, justkui oleks võimalik iga uue kinnisvaraobjekti eest sarnast hinda küsida,“ sõnas ta.

Juba kaks aastat tagasi oli Soomani sõnul selge, et kui buumiajal muutus uue ja vanema vara hinnadiferents minimaalseks, siis turu taastumisel see suureneb märkimisväärselt. „Paljudel arendusprojektidel on muidugi see hinnatase õigustatud tasemest valgusaastate kaugusel ja seetõttu on ka mitmed majad pooltühjad. Lisaks pelgavad arendajad hetkel kontrollimatult kasvavaid ehituskulusid ja see potentsiaalne kasv on rajatavate korterite hinda sisse kirjutatud,“ märkis ta.