5. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteriühistud: küttearved käivad inimestel üle jõu
Viimastel aastatel on aset leidnud märkimisväärne kütte hinnatõus ning väga paljudel korterimanikel kasvasid arved tänavu talvel lihtsalt üle pea, kommenteeris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Tema sõnul on viib Korteriühistute Liit regulaarselt läbi küttekulutuste uuringut ning on välja selgitanud, et erinevates Tallinna linnajagudes on küttekulutuste hinnavahe kuni viiekordne. "Taoline olukord, kus leibkonna sissetulekutest lõviosa kulub toa soojakskütmisele, on selgelt ebanormaalne," nentis Mardi.
Küttekuludest kõneldes on Mardi hinnangul absurdne ka olukord, kui tarbijad maksavad kaugküttevõrkude soojuskao eest kokku üle 44 miljoni euro ehk 689 miljoni krooni, nagu selgus Riigikontrolli auditist.
Riigikontrolli analüüsitud 164 kaugküttepiirkonnast 36 piirkonnas oli ülemöödunud aastal kaugküttesoojus kallim kui elektriküte, teatas riigikontroll. Soojuse kõrge hinna põhjustasid kütuse hinnatõus, vananenud katlad ning soojusvõrkude kehvast seisukorrast põhjustatud soojuskaod.
"Selgub, et juba enne soojuse jõudmist tarbijani torustikus kaduma 10–30 protsenti soojusest ning 28 omavalitsuse soojusvõrgus ulatub kadu üle 25 protsendi, aga tarbijalt nõutakse seda raha küttearves ikkagi," nentis Mardi, kelle hinnagul võiks monopoolses seisus suurettevõtted trassid sügiseks korda teha.
"Kuna monopoolses seisus suurettevõtted hindu aga tulevikus veelgi tõsta kavatsevad, ei ole korteriühistul kulutuste kahandamiseks sisuliselt muud võimalust kui maja energiasäästlikumaks renoveerimine," märkis Mardi, kelle hinnangul on praegu oluliselt rohkem võimalusi majade renoveerimiseks ning ka riiklike toetuste saamiseks kui näiteks kümme aastat tagasi, seega võiksid korteriühistute liikmed ühistus kortermaja renoveerimist aktiivselt toetada.
EKÜL viimane küttekulutuste uuring selgitas välja, et õige energiasäästlikumad 1960-70. aastatel ehitatud suurpaneelkortermajad, mis on osaliselt või täielikult renoveeritud."Kõige energiasäästlikumad need majad, mis on täielikult soojustatud, kus toimib 2-toru küttesüsteem ja kütte arvestamine toimub igas korteris individuaalselt küttekulu jaoturitega. Sel moel on võimalik küttekulutusi 50% või rohkemgi kahandada," selgitas Mardi.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!