Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELis tõmmati ehitamisel pidurit
Märtsis kahanes ehitustööde maht Euroopa Liidus aasta varasemaga võrreldes 2,7% võrra. Eurotsoonis oli kukkumine suuremgi, ulatudes 4,7%.
Veebruariga võrreldes kasvasid mahud ELis 1,9% võrra ja kahanesid eurotsoonis 0,3% võrra, vahendas Baltic Course statistikat.
Esimeses kvartalis ELi mahud ei muutunud, eurotsoonis kahanes 2% võrra.
Eesti lõunanaabrid näitasid esimeses kvartalis ühenduses suuruselt kolmandat kahanemist - 15,1%
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riikides, mille kohta on info kättesaadav, kasvasid mahud kuues ja kahanesid seitsmes liikmesriigist.
Suurimad kasvajad
Poola 23,5%
Saksamaa 16,2%
Rootsi 6,2%
Suurimad kahanejad
Hispaania -38%
Sloveenia -30,8%
Bulgaaria -19,1%
Eesti ehitusmahtude kohta esimeses kvartalis veel andmed puuduvad.
Erinevalt enda lõunanaabritest jätkas Läti ehitusturg esimeses kvartalis kahanemist. Ehitajad tegid töid 15% vähem. Läti Statistikaameti andmeil olid põhjuseks karmid ilmaolud.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.