Wolf Groupi juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul kasvas eksport ka nende ettevõttes, aga see oli nii ka plaanitud.
„Huvitav oleks näha, millest see ekspordi struktuur koosneb. Traditsiooniliste valdkondades on eksport tõesti kasvanud. See kasv on positiivne ja näitab seda, et asjad ei ole kehvasti,“ lausus Puusaag. Puusaagi sõnul kasvas eksport märtsis ka tema ettevõttes, aga mitte kuidagi erakordset. „Kasv oli vastavalt eelarvestatud plaanile,“ lausus Puusaag.
Tema arvates on Eesti ettevõtetel vajalik kool läbitud. „Kakskümmend aastat iseseisvust, kaks kriisi. On tehtud õiged järeldused, investeeringud ning pärast kriisi on hakanud see kõik vilja kandma. Asjad on läinud loomuliku rada,“ rääkis Puusaag ekspordi kasvust.
Tema sõnul kipume me asju üldistama, kui me räägime ekspordist. „Nii palju kui mina olen selle asjaga kokku puutunud, siis Eesti eksport ulatub seinast seina erinevates valdkondades,“ sõnas Puusaag.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Igas valdkonnas ei tähenda eksport ainult head toodet, mida saab müüa. See on terve süsteem, mille peab üles ehitama ja mida peab toetama," täpsustas Puusaag. Ta märkis, et ei saa tulevikus näha ekspordi kasvu tööstusettevõtetes.
"Eesti probleem on logistiline asukoht. Tööstustoodangut on logistiliselt keeruline eksportida. Et saavutada ekspordile vajaliku mahuefekti, on vaja murda palju barjääre ja tõkkeid. Valdkond, kus seda probleemi ei ole, on teenuste- ja IT-sektor,“ rääkis Puusaag. Kui siin jällegi ei teki piiranguid, et meil ei ole lihtsalt nii palju insenere, lisas ta.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.