Vallavanem: Peetri küla kasv on olnud tormiline

"Piirkonnas on kehtestatud 74 detailplaneeringut. Kõige aktiivsem ehitusperiood oli ajavahemikus 2007–2008 ja kõige aktiivsem tegevus on olnud selles  piirkonnas elamuehitus. Kui küsida, miks just nii, siis vastust tuleb otsida eeslinnastumise põhjustest," kirjutab Gutman Rae Sõnumites. Peetri küla ei

tohiks tema sõnul saada Tallinna halliks tagamaaks, sest koht on väärt olemaks kaunis lõunavärav, mille taga kihab iseseisev kvaliteetne elu.

Kui edaspidi soovitakse uusi detailplaneeringuid algatada ja menetleda, on seda

võimalik teha Peetri küla üldplaneeringu või menetluses oleva üldplaneeringu kohaselt, vastas vallaarhitekt Stina Metsis küsimusele, kas alevikus saamisel võib Peetri külast saada Lasnamäe?

Üldplaneering lubab Peetri külla planeerida maksimaalselt kuni 3-korruselisi kortermaju, kuid neid vaid läbivate teede äärde ja ristmikele. Lisaks tuleks suurematel elamualadel kavandada korterelamute alumisele korrusele äri- ja üldkasutatavad pinnad, toetamaks piirkondlikku teeninduse ja kaubanduse arengut. Peetri küla kehtiva üldplaneeringuga võib rajada üksik-, kaksik- ja ridaelamuid, kusjuures maksimaalselt on lubatud kaks korrust + katusekorrus.

Praegu on Metsise sõnul menetluses kaks detailplaneeringut, mis mõlemad asuvad Tallinna linna vahetus läheduses ja millega nähakse ette uusi kortermaju. Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritakse maksimaalselt 3-4-korruseliste (viimane korrus on tagasiastega) korterelamutega täisväärtuslik lasteaia ja eenindusasutustega elamupiirkond. Kuldala tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga nähakse ette kahe korrusega galerii-kortermaja üleminekuna planeeritud Koidu elamualalt Häälinurme ühepereelamutega piirkonnale.

"Peale nimetatud detailplaneeringute ei ole Peetri külla rohkem korterelamuid ette

nähtud. Praegu saab öelda, et valdavalt 83% ulatuses on planeeritud korterelamud2-3-korruselised, mis vastab põhimõtteliselt ühepereelamute kõrgusele," lisas vallaarhitekt.