Päike annab sooja vee, elektrit veel mitte

Elektrihinna prognoositavalt hüppeline tõus sunnib otsima alternatiivseid lahendusi. Kui tarbevee soojendamisel on päikesepaneelide kasutamisel häid näiteid, siis autonoomne elektritootmine praegu veel ära ei tasu.

Päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite müügile keskendunud Taastuvenergia OÜ omanik Sven Lõokene tunnistab, et elektri tootmiseks päikesepaneelide kasutamine täna Eestis veel ei edene. „Tasuvusajaks on keskmiselt 30 aastat, paneeli eluiga aga 25 eluaastat, misjärel hakkab tootlikkus kahanema. Kui tasuvusaeg oleks 15-20 aastat, tekiks juba arvestatav kasutajate hulk,“ rääkis ta. Et päikesepaneelide paigaldamine end 20 aasta jooksul ära tasuks, peaks elektri hind olema 0,18 €/kWh praeguse 0,1 €/kWh.

„Suurte süsteemide puhul on seadmete omahind väiksem ja seega ka tasuvusaeg kiirem. Päikesepaneelide suurem kasutuselevõtmine eeldaks sarnast toetussüsteemi nagu Saksamaal ja Tsehhis,“ lisas Lõokene.

Päikeseenergiat kasutatakse praegu valdavalt autonoomsetes süsteemides (suvilad ja eramud), kus talvekuudel kompenseeritakse vähene päikeseenergia tuule- või diiselgeneraatoriga. „Kõige tasuvam on otse võrku tootmine, ent praegu on võrguühenduse saamine veel keerukas. Vastavat seadusandlust, mis lihtsustab väikeste elektrijaamade võrku ühendamise, valmistatakse ette ning selle aasta jooksul peaks võimalused avarduma,“ usub Lõokene.

Päikesepaneelide paigaldamine pole Lõokese sõnul keeruline. Väiksemad süsteemid võib paigaldada katuse asemel ka koduõuele ehitatud puidust raamile. Nõnda tekib ka võimalus ka paneelide keeramiseks vertikaalasendisse telveperioodil, mis suurendab omakorda tootlikkust ja lumi ei jää paneelidele püsima. Eelduseks on avatud õu, et ei tekiks varje paneelidele, miinuspooleks vandalismioht,“ selgitas ta.

Lõokene rääkis, et suuremate päikesepaneelide süsteemi puhul on perspektiivikad paigalduse kohad kontori- või eluhoonete lamekatused. Nõnda on tagatud ka turvalisus. Linnakeskkonnas eksisteeriva tolmu tõttu on vaja paneelide pinda tihedamini pesta aga kuna on hea ligipääsetavaus ei ole see keerukas toiming.

Sonnest OÜ omanik Ermo Päärnamets, kelle firma pakub päikesekütte lahendusi kütte toetuseks ja sooja vee tootmiseks, rääkis, et huvi päikeseenergia kasutamise vastu on olemas, ent tormijooksu pole.

„Eelkõige pakume lahendusi eramajade omanikele. Kõige lihtsam on päikesekütet lisada tahkeküttekatlale. Päikesekütte abil saab toota kuni 70% soojast tarbeveest ning kevadperioodil päikesepaisteliste ilmadega võib ka kogu maja ära kütta,“ selgitas ta.

Korteriühistu Mustamäe 181 paigaldas oma 9-korruselise hoone katusele päikeseküttesüsteemi sooja vee tootmiseks 1,5 aastat tagasi. Vaakumtorude kasuks otsustati, kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini. Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse. Korterühistu juhatuse esimehe Jaanus Raudsepa sõnul on tasuvusajaks arvestatud 10 aastat ning säästu annab süsteem 15%.

„Investeeringu suurus oli ligi 100 000 eurot ning pole kahtlustki, et investeering on ennast õigustanud. Päikesepaneele on neeldumispinnaga 255 m2 ja akumulatsioonimaht on 12 m3,“ rääkis ta. „Tehas annab vaakumtorude pinnakihtidele 15 aastat garantiid, ent kuna Eestis päikeseintensiivsus väiksem kui näiteks Lõuna-Euroopas, arvestame vaakumtorude elueaks 30 aastat,“ lisas Raudsepp.

Hooldust pole Raudsepa sõnul möödunud talvel süsteem vajanudki, esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Pumbad ja automaatika vajavad aga üle vaatamist nagu teisedki küttesüsteemid.

Hesburgeri Lasnamäe restorani katusele paigaldati päikeseküttesüsteem eelmise aasta juuni. Hesburger AS piirkonna juht Toomas Veersalu sõnul pole sealt tulenev sääst sooja vee ja küttekuludelt just suur ning tegemist on pigem imago küsimusega. „Saame võitu vast 200-300 eurot kuus. Ettevõtte plaan on siiski rohelise energia lahendustega jätkata ning näiteks praegu on projekteerimisel Rocca al Mare hoone, kuhu kindlasti tulevad ka päikesepatareid,“ rääkis Veersalu.