Autor: Alyona Stadnik • 25. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Vjatšeslav Šlõk'i kommentaar.

Aeroci enam kui miljardikroonine käive tuli tänu Venemaa ettevõtetele. Venemaata ei saavuta seda käivet, kuna neil on alles tehas Eestis ja Lätis. Tean nii palju, et Läti tehas ei töötanud eelmisel aastal ega tööta ka sel aastal.

Ma arvan, et neil on nüüd raske viia oma kaupa Venemaale, kuna seal on olemas Venemaa suuruselt teise ehitusmaterjalidetootja LSRi tehas. LSR tegeleb väga palju riigi projektidega.

Ma töötan selles sektoris 33 aastat ja võin öelda, et loomulikult on kergem töötada ja majandada, kui ettevõte teeb koostööd suure ettevõttega ehk kuulub kontserni. See on sama hea, kui elada väikese riigi asemel impeeriumis. Seega on majanduslikus mõttes parem töötada kontsernis, kui aga rääkida vabadusest, on parem pigem olla üksinda.

Meie eesmärk on raske aasta üle elada, muid plaane ei ole. Aasta tulemused tulevad heal juhul samasugused kui mullu. Mingit suur kasvu ei ole ehitusplokkide tootjatel oodata. Masueelse taseme saavutamiseks läheb umbes kolm aastat, maksimum viis aastat.

Silbetil läks esimene kvartal väga halvasti, müüsime isegi vähem kui eelmisel aastal samal ajal. 2010 läks paremini kui 2009, aga mitte kõige paremini. Teenisime umbes 25% sellest mis kriisiajal.

Ehitus taastub pärast kriisi kõige viimasena. See juhtub siis, kui on näha tõelist ehitustegevust, mitte ainult Euroopa raha eest tehtaval teedeehitusel. Alles siis on võimalik rääkida majanduse tõusust.