Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pindi: korterid 4,2% kallimad, ostuhuvi üha kasvab
Pindi indeks tõusis märtsis 4,2% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 751,9 eurot (11 765 kr) ruutmeetri kohta. Paneelmajakorterite müüjate vahel on konkurents tugev, sest keskmisest kõrgema sissetulekuga ostja eelistab renoveeritud või uut elamispinda.
Veebruaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 721,7 eur/m² (11 292 kr/m²). Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 46,2% protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m² ehk 9 766,4 kr/²) on Pindi indeks 20,5% protsendi võrra kõrgemal.
Kui veebruaris tehti antud linnades 627 korteriomandi tehingut, siis märtsis aktiivsus tõusis, kasvades 743 tehinguni. Aprillis-mais on oodata turu veelgi suuremat elavnemist, kuna ostuhuvi on üha kasvav.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi seitsmeaastase ajaloo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Talvine vähene tehingute arv on suurendanud pakkumiste arvu keskmiselt 10% võrra, kuid kevadine suurem tehinguaktiivsus tasandab selle ilmselt mõne kuu jooksul.
Paremini lähevad kaubaks renoveeritud ja uued elamispinnad, tugev konkurents on aga jätkuvalt paneelmajakorterite müüjate vahel. Praegune, kriisijärgse perioodi ostja on keskmisest kõrgema sissetulekuga, mistõttu kehvema asukohaga, halvemas seisukorras ja ühetaolistele varadele on ostja leidmine keeruline ning ainsaks argumendiks on madal hind.
Suuremad kommertspangad on alustanud üle aastate argessiivseid kodulaenukampaaniaid ning sellega kaasnevad soodustused muudavad eluasemelaenu vastuvõetavamaks ka sellele sihtgrupile, kes siiani on pigem loobunud laenutoodetest. Kindlasti avaldab see teatavat mõju ka tehingute arvule.
Projekteerija tööpäev ei möödu ainult keerulisi konstruktsioone lahendades – märkimisväärse aja võtavad ka küsimustele vastamine, seadistuste otsimine, mudelist info leidmine ja korduvate jooniste tegemine. Tekla Structuresi AI-assistendid aitavad neid ülesandeid automatiseerida, nii et insener ei pea iga väikese küsimuse peale kõiki jooniseid läbi vaatama, kolleegilt abi küsima või ise koodi kirjutama.