Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteriühistud saavad juurde 21 proffi
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) annab täna üle tunnistused 21 korteriühistu juhile, kes läbisid liidu poolt korraldatud põhjaliku koolituse, mis annab teadmisi nii majandamisest, juriidikast, renoveerimisest kui psühholoogiast.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimehe Marit Otsingu sõnul saab kursusel „Korteriühistu juhi 160-tunnine koolitus“ ühistujuht täieliku ülevaate oma tööks vajalikeks alusteadmistest.
“Kuna ühistu juht täidab oma majas mitmekülgset funktsiooni ning peab valdama nii inseneri, psühholoogi, sotsiaaltöötaja, juristi kui mitmeid teisi ameteid, siis oleme oma koolituses keskendunud erinevatele alusteadmistele. Kursus koosneb neljast moodulist, mis annavad baasteadmised ühistu majandamise, juriidiliste aluste, renoveerimise ning psühholoogiliste teadmiste vallas,” rääkis Otsing. Kursuse lõpetajad saavad haridus- ja teadusministeeriumi koolitusloa alusel väljastatava diplomi.
Kursuse vastne lõpetaja, Tallinna Lembitu 7 korteriühistu juht Natalja Tepljakova hindas kursust väga vajalikuks. “Saab ülevaate majandusest, raamatupidamisest, juhtimisest, renoveerimisest, seadusandlusest – ühesõnaga kõigest, mis korteriühistu juhtimist puudutab. Igal juhul see koolitus kasulik, saame teadmisi oma töös kasutada ning oma ühistus korteriomanikele edastada. Nemad peavad ju samuti teadma, kuidas ühistu tegevus õieti käib," rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Otsingu sõnul on Korteriühistute Liit koolitusi ühistujuhtidele ja raamatupidajatele korraldanud juba alates aastast 1997. “Selle aja jooksul on meie kursustel, ümarlaudadel ja infopäevadel osalenud kümneid tuhandeid õpilasi,” lisas ta.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.