Merko hakkab Aardlapalu prügilat sulgema

Aprillis alustatakse Tartus Aardlapalu prügila sulgemiseks ettevalmistavaid ehitustöid. Prügila sulgemistöid teostavad peatöövõtjana Merko Ehitus ja Merko Infra, projekti kogumaksumus on pea 6,5 miljonit eurot. 

Põhilisteks hanke tegevusteks on uuringud ja projekteerimistööd, prügila sulgemistööd, reoveepuhasti ja piirdeaia ehitus ning hooldustoimingute tegemine garantiiperioodil. Prügila sulgemistööde hulka kuuluvad ka ümbruse korrastamine, prügilakeha kujundamine ja prügila katmine, gaasikogumis- ja utiliseerimissüsteemi paigaldamine, niisutussüsteemi ja uute valgveekraavide rajamine, kaetud prügila haljastamine ja juurdepääsuteede ehitus.

Ettevalmistavad ehitustööd Aardlapalu prügilas algavad juba käesoleva aasta aprillis.   

Mainor Gruppi kuuluv Doranova Baltic OÜ rajab Tartu Aardlapalu prügila sulgemise raames gaasikogumissüsteemi ning kompressorjaama, mille tulemusel saadav biogaas on potentsiaalseks energiaallikaks Tartu linna uuenevale bussipargile. Alates maikuust alustab Doranova gaasi kogumiseks vajaliku torustiku ehitust.  

Tartu Linnavalitsus kavandab 5 biogaasil sõitva liinibussi kasutuselevõtmist 2011. aasta esimesel poolel. “Tartu linn on juba mõnda aega tegelenud biogaasi kui keskkonnasõbraliku alternatiivi tasuvuse uurimisega ja veendunud selle elujõulisuses,” lausus Tartu abilinnapea Margus Hanson. “Linnavalitsus on aktiivselt osalenud Aardlapalu prügila kui kohaliku energiaallika potentsiaali väljaselgitamises ning jätkame koostöös Doranovaga uuringuid, et analüüsida selle gaasi kasutusvõimalusi ka mootorikütusena,” lisas Hanson.

Doranova tellitud uuring selgitas välja, et Aardlapalu prügilast oleks võimalik toota ligikaudu 533 m3 biogaasi tunnis. Need ressursid oleksid piisavad, et varustada enam kui 20 bussi aastas biogaasiga. “Tänaseks oleme lõpuni viimas ka Pärnu Rääma prügila elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist. Tartu näide kinnitab, et meie tehnoloogiline lähenemine ning uuringute läbiviimine võimaldab pakkuda väga tõhusaid lahendusi prügilagaasi kogumiseks ning taaskasutuseks,” ütles Doranova Baltic OÜ juhatuse liige Margus Nõlvak.

Biogaas tekib prügilasse ladestatud jäätmetest bioloogilise reaktsiooni tagajärjel. Puhastamata kujul põhjustab see mitmeid probleeme: ebameeldivad lõhnad, kasvuhoonegaasid, mürkainete levik taimestikule ja prügila põlengud. EL prügiladirektiivid kohustavad likvideerima prügilatest tuleneva keskkonnakahju. Doranova poolt rakendatav tehnoloogia võimaldab muuta ohtlikud prügilagaasid alternatiivenergiaks.