Eesti Puitmajaliit kinnitas 10. märtsil standardid palkehitistele, mis tagavad liitu kuuluvate puitmajatootjate kvaliteetsema toodangu ning annavad kliendile kindluse professionaalse palkmajatootja valikul.
Standardid on soovituslikeks miinimumnõueteks Eestis toodetavatele köetavatele palkehitistele. Seejuures on standardid kasutatavad nii käsitööna valmistavatele kui ka seadmetel toodetavatele massiivpalkidest ja liimpalkidest ehitistele ning kehtivad ehitise üleandmise hetkel.
„Standardite väljatöötamise protsess algatati Eesti Puitmajaliidus eesmärgiga luua klientidele ja tootjatele ühtne alus, millest palkmajade tootmisel juhinduda. Ehitusseaduses palkmajade spetsiifikat ei käsitleta, mistõttu oli selge vajadus taolise dokumendi väljatöötamise järgi. Palkmajade tootjaid on Eestis väga erinevaid, mistõttu leidub turul ka väga erineva kvaliteediga toodangut. Standardite väljatöötamisega teeme me esimese sammu kvaliteedinõuete ühtlustamise suunal Eestis,“ sõnas Eesti puitmajaklastri juht Elari Kivisoo.
Kvaliteedistandardiga on järgmises etapis kavas dialoogi alustamine Eesti Standardikeskusega, et algatada väljatöötatud miinimumnõuete alusel standardimisprotsess muutmaks standard Eestis üldkasutatavaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele on koostatud Eesti Puitmajaliidu, Eesti Puitmajaliitu kuuluvate ettevõtete, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostööna.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?