Eesti Puitmajaliit kinnitas 10. märtsil standardid palkehitistele, mis tagavad liitu kuuluvate puitmajatootjate kvaliteetsema toodangu ning annavad kliendile kindluse professionaalse palkmajatootja valikul.
Standardid on soovituslikeks miinimumnõueteks Eestis toodetavatele köetavatele palkehitistele. Seejuures on standardid kasutatavad nii käsitööna valmistavatele kui ka seadmetel toodetavatele massiivpalkidest ja liimpalkidest ehitistele ning kehtivad ehitise üleandmise hetkel.
„Standardite väljatöötamise protsess algatati Eesti Puitmajaliidus eesmärgiga luua klientidele ja tootjatele ühtne alus, millest palkmajade tootmisel juhinduda. Ehitusseaduses palkmajade spetsiifikat ei käsitleta, mistõttu oli selge vajadus taolise dokumendi väljatöötamise järgi. Palkmajade tootjaid on Eestis väga erinevaid, mistõttu leidub turul ka väga erineva kvaliteediga toodangut. Standardite väljatöötamisega teeme me esimese sammu kvaliteedinõuete ühtlustamise suunal Eestis,“ sõnas Eesti puitmajaklastri juht Elari Kivisoo.
Kvaliteedistandardiga on järgmises etapis kavas dialoogi alustamine Eesti Standardikeskusega, et algatada väljatöötatud miinimumnõuete alusel standardimisprotsess muutmaks standard Eestis üldkasutatavaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Puitmajaliidu standardid palkehitistele on koostatud Eesti Puitmajaliidu, Eesti Puitmajaliitu kuuluvate ettevõtete, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostööna.
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.