Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn sõlmis Kultuurikatla ehituslepingu
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, SA Tallinn 2011, MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus ja OÜ Astlanda Ehitus sõlmisid täna Kultuurikatla rekonstrueerimise raamlepingu.
Lepingu periood on neli aastat ja ehitust plaanitakse alustada juba lähinädalatel, et teha ära tööd, mis on vajalikud suveperioodiks Kultuurikatlasse planeeritud oluliste kultuuripealinna sündmuste läbiviimiseks, teatas Raepress.
Tallinna abilinnapea Yana Toom avaldas lootust, et täna sõlmitud ehituslepinguga on jõudnud lõpule liialt pikale veninud vaidlus Kultuurikatla ehituse ümber. „Paraku ehitushanke kohtuvaidlusest tingitud n-ö kaotatud aega enam kuidagi tagasi ei saa ning just seetõttu on edasi lükkunud ka ehitustööd,“ nentis Toom. „Ent sellegipoolest usun, et esmased kiireloomulised tööd saavad tehtud ja juba eeloleval suvel saavad linlased ja linnakülalised Kultuurikatlas toimuvatest kultuuripealinna üritustest osa võtta.“
Esimeses mahus renoveeritakse hoone A-plokk (Linnahalli ja Statoili poolne külg), kuhu on plaanitud ruumid Kultuurikatla Loomemajanduse Arenduskeskusele, Eesti Arhitektuurikeskusele, Disainikeskusele ja Eesti Arhitektide Liidule. Samuti tehakse korda suur katlasaal koos imposantsete kateldega ning avatakse see kõigile huvilistele kui osa avalikust linnaruumist. Esimeses järgus on plaanitud ka Kultuurikatla ümbrusega seotud tööd, renoveeritakse estakaad ning korstnast majja viivad suitsukäigud. Katla suurde korstnasse tuleb Tallinna üks kõrgemaid vaateplatvorme, kuhu hakkab viima lift. Esimese mahu tööd on kavas lõpetada 2012. aastal.
Kultuurikatla rajamisele on lisaks Tallinna linna rahastusele saadud toetust ka erinevatest Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Seotud lood
Volvo Construction Equipment (Volvo CE) jätkab murrangulist tootearenduse aastat, lansseerides uue põlvkonna rataslaadurid – masinad, mis on toodetud maksimaalse tootlikkuse, operaatori mugavuse ja ohutuse tagamiseks.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele