Autor: Väinu Rozental • 4. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õiger meenutas juhtumit, kuidas talle kuulunud korter, mis asus raudbetoonlagedega ja silikaltsiidist seintega kivimajas, põles sisuliselt maani maha. Korteris ajutiselt elanud tudeng tühjendas hommikul enne lahkumist tuhatoosi kraanikausi all olevasse prügikasti, mis süttis. „Köögist alguse saanud tulekahju tekitas korteris nii suure kuumuse, et elutoas sulasid isegi vaskelektrijuhtmed ära,“ lisas Õiger.

Teine, traagilisem õnnetus juhtus Õigeri tuttava noore mehega, kes suri vingu kätte. Mees pani hommikul köögis kohvivee kannuga keema spiraaliga elektripliidile, mis asus väikese plastist aluse peal, ning viskas end korraks voodisse pikali. „Ilmselt mees tukastas, kohvivesi kees üle ning plastalus läks põlema,“ rääkis Õiger. „Ja ehkki suuremat tulekahju korteris ei tekkinud, piisas plastalusest eraldanud mürgistest gaasidest - noor mees oli jõudnud küll minna välisukseni, aga lahti seda ei suutnud enam teha ning suri vingu kätte.“

Õigeril on isiklik kogemus ka sellega, kuidas elektriseade võib väga kiiresti süttida. „Mul oli maal vana tolmuimeja, mis äkki lõi prauhti suitsu ja seejärel ka leegi välja,“ meenutas Õiger. „Tolmuimejas tekkis mingi lühis ja elektrijuhtmed läksid põlema. Põlev tolmuimeja õnnestus ruttu õue viia.“