Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kortermajade renoveerimine neelaks 2 miljardit eurot
Swedbanki hinnangul võiks vanemate kortermajade renoveerimiseks kuluda umbes 2 miljardit eurot, mis tuleks nii riiklikest toetustest, korteriomanike remondifondi maksetest kui ka laenust.
Swedbanki korteriühistute ja väikeettevõtete finantseerimise valdkonnajuht Janis Pugri ütles Äripäevale, et sel aastal pole laenunõudluse kasvu veel märgata, kuid see võib tekkida kevade saabudes.
"Kuna laenunõudlus korteriühistute sektoris on sesoonne, pole sellel aastal veel huvi kasvu märgata olnud. Loodame, et märtsis-aprillis aktiivsus tekib," sõnas Pugri.
Kui palju võiks laenu anda küttesüsteemide või muude asjade, nagu näiteks fassaadide ja ventilatsiooni renoveerimiseks, pole Swedbank eraldi uurinud. "Kogu vanema korterelamute fondi rekonstrueerimiseks võiks kuluda hinnanguliselt ca 2 miljardit eurot, mille katteallikateks on nii toetused, omavahendid kui ka laen," lisas Pugri.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele