Swedbanki hinnangul võiks vanemate kortermajade renoveerimiseks kuluda umbes 2 miljardit eurot, mis tuleks nii riiklikest toetustest, korteriomanike remondifondi maksetest kui ka laenust.
Swedbanki korteriühistute ja väikeettevõtete finantseerimise valdkonnajuht Janis Pugri ütles Äripäevale, et sel aastal pole laenunõudluse kasvu veel märgata, kuid see võib tekkida kevade saabudes.
"Kuna laenunõudlus korteriühistute sektoris on sesoonne, pole sellel aastal veel huvi kasvu märgata olnud. Loodame, et märtsis-aprillis aktiivsus tekib," sõnas Pugri.
Kui palju võiks laenu anda küttesüsteemide või muude asjade, nagu näiteks fassaadide ja ventilatsiooni renoveerimiseks, pole Swedbank eraldi uurinud. "Kogu vanema korterelamute fondi rekonstrueerimiseks võiks kuluda hinnanguliselt ca 2 miljardit eurot, mille katteallikateks on nii toetused, omavahendid kui ka laen," lisas Pugri.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.