Uusalu: Eestis head projekteerimist ei hinnata

„Praegune aeg Eestis paraku head projekteerimist ei hinda. Pigem hinnatakse kiirust, stamplahendusi, odavust,“ nentis Uusalu.

Uusalu ei arva, et buumiaegsed ehitised oleksid kehva kvaliteediga, ehkki linnaäärsed pappmajad väljaehitamata teede, sadevee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuseta ning viletsa planeeringu ja kvaliteediga korterid sellele viitavad.

„Ma ei ole päris kindel, et selle aja ebakvaliteetsed elamud olulisi arhitekti või insenerioskusi sisaldasid. Arendajate kasumiootused olid suured, ehitada püüti eelprojektide järgi ja kui veel ka oskustööjõudu nappis, oligi tulemus käes,“ arvas Uusalu. "Aga selline oli sotsiaalne tellimus. Kõik tahtsid uut korterit või elumaja ja tingimata kohe. Muidugi ununes kvaliteet, kui osteti asju, mille ehitamist ei olnud veel alustatudki. Loodetavasti jääb see õppetund meelde, inimesed on teadlikumaks muutunud ja viletsat asja enam ei osteta," lisas ta.

Uusalu sõnul ei juhtu just sageli, et puudujääke kvaliteedis saaks seostada otseselt projekteerimisvigadega. "Ehituses mõeldakse kvaliteedi all tavapäraselt seda, milline on silmaga nähtav ja käegakatsutav lõpptulemus ehk valmis saanud ehitis. Ei tulnud nii nägus, mugav  ja hästitoimiv kui loodeti, aga samas arhitektuurikonkurssi ei korraldatud. Vastupidi, arhitekt ja insenerid võeti kõige odavama hinnaga formaalselt jooniste vormistamiseks. No mida siis oodata lõpptulemuseks? Kesine tulemus oli arendajal juba skeemi sisse kirjutatud. Tavaliselt teeb projekteerija oma  töö hulk aega enne ehitise valmis saamist ja  viletsa kvaliteediga kodu müünud arendajal on hästi mugav  vee sogasemaks ajamiseks viidata projekteerija vigadele," rääkis ta.