Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saastekvootide müügiraha jõuab haiglateni
Kuna seda raha saab kasutada vaid hoonete soojapidavuse parandamiseks ja küttesüsteemide renoveerimiseks, siis Rapla haigla tahab välja vahetada katuse, soojustada välisfassaadi ning renoveerida ventilatsioonisüsteemi. Rapla Maakonnahaigla ülemarsti Aili Laasneri sõnul saavad nad selleks otstarbeks kasutada kuni 11,2 miljonit krooni. Täpne maksumus selgub hangete tulemusel.
ogu ehitustegevust projekteerimisest hangete ja ehitusjärelevalveni korraldab Riigi Kinnisvara AS. Küsimusele, kas ehitustööd oleks ka ilma toetuseta ette võetud, vastas Laasner, et Rapla haiglas kindlasti mitte praegu plaanis olevas mahus.
Raha kulub remondiksLõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask rääkis, et nemad taotlesid riigilt 11 miljonit krooni, millega tahetakse välja vahetada haigla aknad ning viia sooja tootmine päikesepaneelidele, mis paigaldatakse katusele.
Kvoodiraha saajate nimekirjas on suurima haiglana TÜ Kliinikum. Kliinikum taotles raha Raja tänav 31 asuva psühhiaatriakliiniku fassaadi soojustamiseks. “Kui me seda toetust ei saa, ei hakka me ka renoveerima. See on meile tõesti äärmiselt oluline. Neid vanu hooneid, mis jäävadki meie kasutusse, on ju küll ja küll,” sõnas haigla juhatuse liige Mart Einasto.
Viljandi Haiglale eraldas riik soojustustöödeks kuni 16,6 miljonit krooni. Saadud miljonite eest renoveerib haigla Jämejala 19. maja, millest pidi aastaid tagasi saama vanglate haigla.
Täpseid summasid ei saa avaldadaMartin Jaško valitsuse kommunikatsioonibüroost jääb numbritest rääkides napisõnaliseks. “Kuna CO2-kvootide müügi puhul on tegemist väga tundliku turuga, siis on konkreetsete tehingute kohta käiv finantsinfo sõlmitud lepingute kohaselt konfidentsiaalne,” sõnas Jaško.
Rapla haigla puhul tehakse tema sõnul CO2-kvootide müügist saadud raha kõrval üks hooneosa korda ka Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. “Erinevate finantseerimisallikate samaaegsel kasutamisel on äärmiselt oluline täita mõlema raha kasutamise nõudeid, et vältida topeltrahastamist,” toonitas ta.
Toetust saab hulk väikseid asutusiJärvamaa Haigla
Hetkel kuum
Rakvere HaiglaVäike-Maarja Hoolekande- ja TervisekeskusRapla Maakonnahaigla peahooneKoeru ambulatoorium-apteekKäru Hooldusravi KeskusNarva HaiglaLõuna-Eesti HaiglaPõlva HaiglaOtepää TervisekeskusAbja HaiglaMelliste meditsiinikeskusHäädemeeste TervisekeskusOrissaare perearstikeskusNõva huvikeskus-perearstikeskusTallinna LastehaiglaSaku TervisekeskusKuusalu TervisekeskusRisti tervisekeskusAllikas: rahandusministeerium
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele