Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põhja-Kiviõli maaomanikud ootavad sundvõõrandamisele kiiret lahendust
Alates sundvõõrandamise avalduse esitamisest Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) poolt 2009. aasta 11. novembril, on menetlus kestnud juba 14 kuud. Eelmise aasta novembris esitasid maaomanikud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) taotluse lõpetada kinnistute sundvõõrandamise ettevalmistused, kuna üle aasta veninud tulemusteta menetlus takistab maaomanikel oma kinnisasju sihtotstarbeliselt majandada.
Maaomanikud leiavad, et menetluse viibimine tähendab seda, et sundvõõrandamist ei suudeta piisavalt hästi põhjendada ehk sellel puudub alus.
Käesoleval nädalal maaomanikele saadetud sundvõõrandamise lõpetamise taotluse vastuses teatab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et ministeerium kaalub menetluse käigus kogutud informatsiooni ning esitab selle Vabariigi Valitsusele.
“Kõik otsuse langetamiseks vajalikud menetlustoimingud tegi MKM juba eelmisel aastal. Protsessi venimine tähendab seda, et ilmselgelt ülekaalukat avalikku huvi sundvõõrandamiseks ei ole,” leiab maaomanike esindaja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner Erki Kergandberg. “Maaomanikud paluvad ministeeriumi ja valitsuse poolt kiiret küsimuse lahendamist, et saaks ilma tõrgeteta jätkata oma kinnisasjade normaalset, sihtotstarbelist ja kasumlikku majandamist.”
Otsuse viivitamatu langetamise võimalust tõestab ka MKM-i vastuses sisalduv viide Ultima ratio põhimõttele, mis paneb sundvõõrandamise taotlejale kohustuse enne sundvõõrandamise reaalset teostamist võtta tarvitusele muid meetmeid, mis annaksid sama tulemuse.
“Kui veel eelmisel aastal põhjendas Kiviõli Keemiatööstuse juhtkond sundvõõrandamise vajadust sellega, et tehase jätkamine ilma Põhja-Kiviõli karjäärilaienduseta ei ole võimalik ning aasta lõpuks paneb tehas uksed kinni, siis reaalne olukord näitab seda, et KKT tegutseb ka uuel aastal, ostes tootmise jaoks vajalikku toorainet Eesti Energia Kaevandustest, nagu teisedki piirkonna õlitööstused,” lisas Kergandberg.
Maaomanikud on korduvalt viidanud asjaolule, et KKT jätkamine on võimalik ka Põhja-Kiviõli karjäärilaienduseta, kuna Eesti Energia on kinnitanud, et suudab ettevõtte põlevkivi vajadused rahuldada. Maaomanikud on seisukohal, et sundvõõrandamise protsessi jätkamiseks puudub igasugune alus ning ummikusse jooksnud menetlus tuleb lõpetada.
Seotud lood
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele