Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
5 soovitust kinnisvaramüüjale
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing annab viis soovitust, mida kinnisvaramüüja tänavu silmas võiks pidada.
1. Kaalu oma soove ja võimalusi
2011. aasta kinnisvaraturg erineb kinnisvaramüüja jaoks palju kolme-nelja aasta tagusest turu kõrghetkest, kuid pakub täna palju rohkem võimalusi. Kui kinnisvara on ostetud laenuga aastatel 2005-2008, peaks enne müügiga alustamist konsulteerima kindlasti oma kinnisvaramaakleri ja laenuhalduriga. Enne panga poole pöördumist oleks mõistlik konsulteerida müüdava ja ka ostetava vara hinna osas maakleriga.
Maakleri käest tuleks küsida ka võimalike maksude ja tasude kohta. Näiteks on sellest aastast muutunud aastaid kehtinud põhimõtte elukoha maksustamisel. 2011. aastast on maksuvaba kahe aasta jooksul vaid esimene elukohaga tehtav tehing. Kindlasti oskab maakler ka öelda võimalike tehingukulude kohta. Reeglina on konsultatsioon tasuta või kergesti leitav kinnisvarafirmade blogidest või portaalidest. Laenuhaldur oskab kindlasti öelda, kas olemasolevate kohustuste juures ja lähtudes vara hinnast, on soovid realiseeritavad. Kel laenu võetud ei ole, on üks mure vähem. Kui plaan on vara osta kohtutiturilt, on soovitav ostu konsulteerida maakleri, panga ja vajadusel ka advokaadiga.
2. Valmista kinnisvara müügiks ette
Kinnisvarapakkumiste arv ületab täna 40 000 piiri. Kui kodust saab kinnisvarapakkumine, tuleb parima võimaliku hinna jaoks pingutada. Maja või korter tuleks kriitilise pilguga üle vaadata. Tänavusel lumerohkel talvel võib määravaks saada seegi, kas müügiobjekt üldse lume alt välja paistab. Vajadusel on soovitav ette võtta väiksemad parendused. Kindlasti tuleks üles otsida plaanid ja/või projekt, lepingud ning omandamise dokumendid. Kui maja on valmis, aga puudub kasutusluba, tuleks selle hankimisega kohe alusta.
3. Näe vaeva pakkumise koostamisega
Kui kodu on müügiks ette valmistatud, tuleks kindlasti mõelda piltidele. Kinnisvara ostetakse piltide järgi! Mida rohkem ja paremaid pilte, seda parem. Pakkumisele peaks lisama ka võimalikult palju lisainformatsiooni: plaanid, asukoha kaart, video, lähiümbruse kirjeldus. Praktika näitab, et pakkumisele lisatud plaan lühendab müügiperioodi. Vaeva tasub näha ka kirjeldusega, sest see, mis tundub iseenesestmõistetav, võib ostja jaoks olla uudis. Täna on turul paljud ostjad välisriikidest – tõlgi objekti kirjeldus kindlasti ka teistesse keeltesse. Karta ei tasu ka eristumist. Kui naabruses on väga hea kool, tasub sellest kindlasti kirjutada.
4. Alusta õige hinnaga
Õigesti hinnatud korteri müügiperiood on 2-3 nädalat, maja puhul 4-6 nädalat. Pakkumishindade kohta leiab infot kõikidest suurematest kinnisvaraportaalidest. Sellest lähtuvalt võib loomulikult ka oma vara hinna arvutada, lihtsalt sel juhul tuleb arvestada 30-60 nädala pikkuse müügiperiooodiga ning lõpuks keskmiselt 15-30% madalama hinnatasemega. Samas, kui olemas on kindel otsus kinnisvara müüa mõistliku perioodi jooksul, tasub tutvuda ka tehinguhindadega. Avalikult on kasutatav Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika. Seal on esitatud tehinguhindadel koondandmed. Juurdepääs kogu hinnastatistikale on hindamisteenust pakkuvatel kinnisvarafirmadel.
5. Müü aktiivselt
Hetkel kuum
Kui palgata kinnisvara müüma kinnisvaramaakler, tuleks kindlasti küsida, kas tegemist on tema jaoks põhitööga, mitu tehingut on ta teinud ja kui suur on tema ja firma portfell. Ja loomulikult küsimus, kui palju see teenus maksab ja millise perioodi jooksul garanteerib maakler kinnisvara müügi.
Kui tegeleda kinnisvara müügiga ise, tuleks seda müügiks pakkuda kõigis suuremates portaalides: City24, KV, Ekspresskinnisvara, Soov, Kuldne Börs. Kuna konkurents on tihe, kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. Need on kallid, aga ise müües ei jõua ostja lihtsalt teisiti pakkumimseni. Ise müües tasub infot jagada ka sõpradega Orkutis, Facebookis ja Twitteris.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele