14. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud aasta novembris sõlmisid Pärnus tegutsevad kinnisvarafirmad omavahelise kokkuleppe, mille eesmärgiks oli kohaliku kinnisvaraturu korrastamine, heade tavade igapäevasesse äritegevusse juurutamine ja kinnisvarafirmade omavaheliste suhete reguleerimine. Esimesi samme kokkuleppe sõlmimise suunas on astutud ka Tallinnas, kuigi allkirjastamiseni ei ole veel jõutud.

Milles seisneb probleem?Läbi aastate on kinnisvaraturul üheks tõsisemaks probleemiks olnud müüja-maakleri ja ostja-maakleri vaheliste suhete regulatsioon või kui täpne olla, siis selle puudumine. Alati on olnud mingi hulk inimesi, kes teostades kinnisvaratehingut ei käitu korrektselt ja ei täida oma lubadusi või kohustusi. Sageli esineb juhuseid, kus müüja annab oma tellimuse mitmele firmale, kes kõik pakuvad objekti erinevatel tingimustel. Kirjalikke lepinguid ei kiputa sõlmima, suulisi kokkuleppeid unustatakse, raha lõhn paneb unustama eetika – see on kinnisvaraturul olnud osa argipäevast.

Olukorra parandamine pole aga osutunud kinnisvarafirmadele seni jõukohaseks. Tõdemuseni, et turu korrastamine on eelkõige seotud firmade eneste suhtumise ja tahtmisega, jõuti Pärnus esimest korda tegelikult juba 1995. aastal, kus esmakordselt selline kokkulepe sündis. Juba toona jõuti ühiselt tõdemuseni, et tegelikult on turu korrastamine kõikide klientide ja firmade eneste huvides, mis peaks väljenduma eeskätt arusaamas iga kliendiga esinduslepingute sõlmimise vajalikkuses. Nii kaoks ära suur hulk probleeme ja tekiks vähem segadust. Kahjuks vajus toonane kokkulepe hiljem õmblustest lahti. Loodame, et 2010. aasta kokkulepe jääb pikemalt püsima.

Kinnisvarafirmadel tuleb hakata tegelema ka klientide “kasvatamisega” ning ilmutada rohkem kindlameelsust. Kinnisvaraturu korrastamist ei tee meie eest ära mitte keegi. Eesti kinnisvaraturu arengu huvides on, et Pärnuga sarnased kokkulepped ei jääks ühe regiooni asjaks, vaid sellega ühineksid võimalikult paljud kinnisvarafirmad st viia firmade vahelise konsensuse abil kinnisvaraturg uuele arenguastmele.