„Head kinnisvaramaaklerid on kasvanud välja just raskematest müügiaegadest, mitte kinnisvaramüügi kõrgeperioodist, kus sisuliselt ei olnudki tegu müügiinimesega. Kinnisvarasektoris on liikvel ka erinevad humoorikad ütlused ajast, mil tehingu tegemiseks polnudki maakleril palju teadmisi ja oskusi vaja, sest parim maakler oli see, kel oli kiirem printer,“ meenutab Kurvits aegu, mil maakleriks võis saada igaüks ning professionaalsusele tähelepanu ei pööratud.
Nüüd, mil kinnisvarasektor jälle ärkamas, otsitakse nii uusi perspektiivikaid maaklereid kui ka kogemustega inimesi. „Languse perioodil lahkusid palju kinnisvarasektorist, ent need, kes jäid seda tööd tegema, on tänaseks väga hinnatud ja suure kogemustepagasiga maaklerid,“ märkis Kurvits ning lisas, et üldjuhul kinnisvaravaldkonnas headhunting, st maaklerite üleostmine, ei toimi. „Professionaalne maakler ei vaheta oma töökohta kergekäeliselt, ta ei hakka minema teise büroosse väikese lisaprotsendi pärast, kuna põhimõtteliselt pakuvad erinevad bürood ikkagi sarnaseid tingimusi.“
Arco Varas on maaklerite keskmine tööstaaž 5 aastat, mis on Kurvitsa sõnul hea näitaja. Sel aastal on tööle võetud pea 15 uut müügiinimest.
„Oleme teinud koostööd ka töötukassaga, kus läbi tööpraktika oleme maaklereid välja õpetanud. Tublimad oleme ka tööle võtnud ja päris mitmest on saanud head maaklerid, kes teinud juba oma esimesed tehingudki. Selleks aga, et tubli inimene üles leida, tuleb teda kaua otsida. Täna ei ole kahjuks veel maakleritöö nii populaarne, et kandideerijaid jaguks,“ nentis Kurvits.
Töötute hulka arvestades võiks tema arvates olla huvi maaklerikutse vastu märksa aktiivsem. „Paljude kandidaatidega vesteldes on jäänud mulje, et soovitakse leida vaid mugavat äraelamisvõimalust. Paljud uurivad esmalt palganumbreid ja siis küsivad, mida see töö endast kujutab,“ lisas Kurvits.
Arco Vara otsib hetkel üle Eesti juurde aktiivselt inimesi, kes on juba kogenud maaklerid või soovivad alustada maaklerieriala õppimisega.