Autor: Eneken Laasme • 25. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Firma peadirektor Heino Harak usub, et just see printsiip tõi firmale edu ja esikoha ehitusfirmade topis. “Meie eesmärk on olnud teha ära kõik, mis on jõukohane, ning teha võimalikult hästi, sest just see toob järgmise tellija,” ütles Harak. Tema sõnul on selline tööstiil enamasti ka toiminud, mistõttu on tööde maht aastast aastasse kasvanud.

Kuid eeltoodu ei kehti Hara­ku väitel riigihangete puhul, kus maksab vaid odavam hind ja parimal juhul registreering, et firma on elektritöö tegija. “Kas firma ka tegelikult tööd tunneb, see enamikku riigihangete korraldajaist ega ka suurtest ehitusfirmadest ei huvita. Sellest tulenevalt on üheks meie tegevusvaldkonnaks kujunenud igapäevased tellimused vaeg-, valesti tehtud või lõpetamata tööde ümbertegemiseks või lõpetamiseks vastvalminud ehitistel,” märkis ta.

Firma peadirektori sõnul põhineb nende edu pideval tööl, esmajoones tööl inimestega ja nende koolitamisel, sest edukalt tehtud tööd on reklaamiks järgmistele ettevõtmistele.

Tegija ka väljaspool EestitKH Energia-Konsult ASi esimesed tööd pärinevad aastast 1992, kui firma netokäive oli umbes 200 000 krooni. Sellest ajast alates on firma tööde maht aasta-aastalt pidevalt kasvanud, vaatamata 1990ndate ja ka viimaste aastate majandusprobleemidele. 2009. aastal oli ettevõtte netokäive juba ligikaudu 230 miljonit krooni.

“Kui võrrelda 2009. aastat varasemate aastatega, siis selles ei olnud midagi erakordset, sest firma kasvu ja tuntusega on kaasnenud ka suured tööd,” selgitas Harak. “Firma algusaegadel tegime väikseid elektritöid, 2000. aastast alates aga juba suuremaid.”

Juba kümme aastat on KH Energia-Konsult ASi hooldusel Tallinna välisvalgustusvõrk ning firma aktivas on näiteks Rocca al Mare ja Ülemiste kaubanduskeskuse, samuti Eesti Kunstimuuseumi elektritööd. Aastaid on firma oma panuse andnud ka Eesti Energia elektrivõrkude elektritöödesse.

Eelmisel ja sel aastal Eestis tehtud suuremateks ettevõtmisteks võib pidada tööd väliselektrivõrkudes, Pärnu maantee ja Tulika tänava rekonstrueerimisel, Filtri tee rajamisel, plasttorude tehase rajamisel Harjumaal ja kõrghoone kallal Rocca al Mares. Käsil on mitu koolimaja, näiteks Valga kutsehariduskeskus. “Üldsusele huvipakkuvaimaks on Vabadussõja võidusamba valgustus- ja sisekliimatööd,” sõnas Harak.

KH Energia-Konsult AS on pidevalt mingil määral ka väljaspool Eestit töötanud. “Oleme teinud töid nii Venemaal, Soomes, Ukrainas, Norras kui ka Ameerika mandril,” loetles ta. “2009. aastal, kui ettevõtmisi hakkas Eestis napiks jääma, pöörasime suuremat rõhku kaugematele töödele. Suure osa tulemist saimegi just nendelt töödelt.” Olulisimaks olid Kiievi kaubanduskeskuse elektritööd.

Suuri projekte üha vähem2010. aasta kasumi- ja käibenumbrite kohta arvas Harak, et ilmselt jäävad need eelmise aasta näitajatest siiski väiksemaks. Tuleviku kohta ütles peadirektor, et tegutsemist tuleb jätkata vaatamata sellele, et suuri töid on Eestis vähemaks jäänud.

“Sama tulemi saavutamiseks on vaja rohkem töid saada, kuid see on raske.” Suuri projekte järgmiseks aastaks veel broneeritud ei ole. Sellest hoolimata vaatab Harak tulevikku optimistlikult. “Tänu õigetele otsustele, mis mõningatel juhtudel oleks võinud veelgi resoluutsemad olla, on Eesti raskest olukorrast suhteliselt hästi välja tulnud. Tuleb ka majanduskasv, kuid otsusekindlam peab olema tööjõupoliitika ja varimajanduse suhtes: mitte kõik töötud ei ole päriselt töötud ja paljud ei tahagi tööle minna.”

Ehituses uuel aastal turu kasvu veel oodata ei ole. “Ehitussektor toimib viitega – enne on vaja projekteerida ja teha ära muud ettevalmistustööd,” selgitas Harak.