Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euromiljonite pitsitavad köidikud
Euroraha tõrgeteta kasutamine on kõigile osapooltele üha raskemaks muutunud, samas on hangetel osalemine pea ainus võimalus ehiusettevõtjal ellu jääda, kirjutab Liivi Tamm Äripäeva erilehes Ehitus.
Hangetel osalemine on praeguses turusituatsioonis ehitusettevõtjate jaoks pääsetee jäämaks ellu: pea ainuke tellija on omavalitsus, riik või ka erasektor eurotoetuste kaasamise abil.
Riigihangete käigus sõlmitud ehituslepingute katkestamine on aga paraku muutunud tavaliseks, sest ehitusturu vabalangus on peatunud ning alapakkumistega võidetud konkursid enam vee peal püsimist ei võimalda – pakutud hinnaga lihtsalt ei tule välja.
Euroraha tõrgeteta kasutamine on kõigile osapooltele üha raskemaks muutunud. “Ligikaudu kolmandik toetust saavatest omavalitsustest on projektidega alustamist mitu korda edasi lükanud,” tuvastatakse valdade ja linnade finantsvõimekuse probleeme käsitlevas riigikontrolli 2009. aasta analüüsis riigikogule. Üle poolte omavalitsustest, kes euroraha on taotlenud (84 omavalitsust), on juba saanud rahandusministeeriumilt loa omafinantseeringuks laenu võtta.
“Olukord on seadnud ohtu haridus-, spordi- ja kultuuriobjektide jätkusuutliku majandamise. Samas ei tohi unustada, et ligikaudu 200 omavalitsustele kuuluva objekti puhul on endale võetud kohustus neid viie aasta jooksul sihipäraselt kasutada. Kui seda ei suudeta, siis tuleb arvestada võimalusega, et toetus tuleb tagasi maksta,” nenditakse aruandes.
Ühelt poolt puudub omavalitsustel raha eurotoetuste taotlemiseks vajalikuks omafinantseeringuks või toetuse abil valmivate objektide eesmärgipäraseks käigushoidmiseks. See takistab raha taotlemist ja aruandlust.
Teisalt valavad õli tulle ehitushangete võitjad, kes hankes kaotajaks jäädes kohtutee jalge alla võtavad ja ehituse alguse venima panevad või alustatud töö lihtsalt pooleli jätavad. Paraku on tellijal muutuvas turusituatsioonis raske veenda uut tegijat kinnitatud projektis määratud summaga objekti lõpetama.
Nokk kinni, saba lahti...
Seotud lood
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele