Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euromiljonite pitsitavad köidikud
Euroraha tõrgeteta kasutamine on kõigile osapooltele üha raskemaks muutunud, samas on hangetel osalemine pea ainus võimalus ehiusettevõtjal ellu jääda, kirjutab Liivi Tamm Äripäeva erilehes Ehitus.
Hangetel osalemine on praeguses turusituatsioonis ehitusettevõtjate jaoks pääsetee jäämaks ellu: pea ainuke tellija on omavalitsus, riik või ka erasektor eurotoetuste kaasamise abil.
Riigihangete käigus sõlmitud ehituslepingute katkestamine on aga paraku muutunud tavaliseks, sest ehitusturu vabalangus on peatunud ning alapakkumistega võidetud konkursid enam vee peal püsimist ei võimalda – pakutud hinnaga lihtsalt ei tule välja.
Euroraha tõrgeteta kasutamine on kõigile osapooltele üha raskemaks muutunud. “Ligikaudu kolmandik toetust saavatest omavalitsustest on projektidega alustamist mitu korda edasi lükanud,” tuvastatakse valdade ja linnade finantsvõimekuse probleeme käsitlevas riigikontrolli 2009. aasta analüüsis riigikogule. Üle poolte omavalitsustest, kes euroraha on taotlenud (84 omavalitsust), on juba saanud rahandusministeeriumilt loa omafinantseeringuks laenu võtta.
“Olukord on seadnud ohtu haridus-, spordi- ja kultuuriobjektide jätkusuutliku majandamise. Samas ei tohi unustada, et ligikaudu 200 omavalitsustele kuuluva objekti puhul on endale võetud kohustus neid viie aasta jooksul sihipäraselt kasutada. Kui seda ei suudeta, siis tuleb arvestada võimalusega, et toetus tuleb tagasi maksta,” nenditakse aruandes.
Ühelt poolt puudub omavalitsustel raha eurotoetuste taotlemiseks vajalikuks omafinantseeringuks või toetuse abil valmivate objektide eesmärgipäraseks käigushoidmiseks. See takistab raha taotlemist ja aruandlust.
Teisalt valavad õli tulle ehitushangete võitjad, kes hankes kaotajaks jäädes kohtutee jalge alla võtavad ja ehituse alguse venima panevad või alustatud töö lihtsalt pooleli jätavad. Paraku on tellijal muutuvas turusituatsioonis raske veenda uut tegijat kinnitatud projektis määratud summaga objekti lõpetama.
Nokk kinni, saba lahti...
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
1
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
2
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
4
6
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Viimased uudised
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
Vaata galeriid, kuidas ehitus edeneb.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele