Artur Antropovilt ja Meelis Niinelt põlluarendusele krundi ostnud Imre tunneb end petetuna. 2006. aastal Algi teele kinnistut ostes oli tal plaan siia kodu rajada. Teda julgustas lepingupunkt, milles lubati 2008. aastaks teed ja tänavavalgustus rajada.
Suur oli Imre ja kümnete teiste krundiomanike ehmatus, kui selgus, et vallavalitsus keeldus neile ehitusluba väljastamast, sest lisaks olematutele teedele on pinnas osaliselt soine.
Nüüd maksabki Imre kinnistu ostuks võetud pangalaenu ja loodab, et hinnad taastuvad: “Siis otsustan, kas müün maha või ehitan sinna midagi.”
Rae valla ehitusameti juhataja Enno Harmipaik soovitab arendaja poolt hätta jäetud kinnistuomanikel omavahel organiseeruda ja ise rahalisi vahendeid otsida.
Nõnda moodustasidki petta saanud kliendid eelmisel aastal MTÜ Järvelind, mille juhatuse liige Tarvo lubab jätkata Meelis Niine mõjutamist: “Tal käib see nagu monopolimängus, et kõik varad on panditud, ja veeretab täringut. Loodame, et ta suure skeemitajana skeemitab 5 miljonit kokku ja täidab kohustused ära.”
Võrreldes mõne päeva taguse porimülkaga on maa valge ja saabaste all praksub jää. “Olen kindel, et kümne aasta pärast on siin majad peal,” ütleb Tarvo. “Mõned vanemas eas krundiomanikud seda võib-olla ei näe.”
Tänases Äripäevas ilmus uuriv lugu Tallinna lähiümbruse buumiajal alustatud kinnisvaraarendustest ning omavalitsustele osaks saanud õppetundidest.
 
 

Seotud lood

Uudised
  • 12.11.10, 14:59
Arendajate mineeritud põllud
Tallinna ümbruse põldudel on hulganisti pooleli arendusi, kuhu arendaja võib ka praegu krunte vabalt klientidele müüa ilma, et ta kohustuks infrastruktuuri välja ehitama. Seetõttu ei pruugi eramute ostjad saada oma majadele ka kasutuslubasid.
Uudised
  • 12.11.10, 09:31
Arendaja ja pankrot käivad käsikäes
Loo alevikus Vanasauna tänaval keerutab tuul kipskarpide kilesid nagu pruudi pulmaloori.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:59
360 ruutmeetrit tänavakive: reljeefses iluaias tuli sillutis vahetada nii, et haljastus säiliks
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele