Kes lahendab müraprobleemi?

„Hoonete sees on mürale teised nõuded kui väliskeskkonnas. Siin tuleb kõigepealt leida, kas müraprobleem tuleneb sellest, et müraallikast - nt siis ventilatsiooni- või kliimaseadmest lähtuv helitase ei vasta sellele seadmele kehtestatud normidele või kandub mootori müra ehitise siseselt edasi liiga hästi kuna ehitis ise ei vasta heliisolatsiooni nõuetele,“ rääkis Linna.

Juhul, kui müraprobleem ehitises on põhjustatud sellest, et ehitise konstruktsiooni heliisolatsiooni parameetreid ei vasta standardile, tuleb abi otsida eelkõige ehitajalt. „Kui ehitisele enam ehitise garantii ei kehti ning aegunud on ka varjatud puuduste (kui seda varjatud puuduseks nimetada saabki) esitamise tähtajad ehitaja või müüa suhtes, tuleb ehitise omanikul või korteriühistul heliisolatsiooni parandamiseks vastavate investeeringute peale mõtlema hakata,“ sõnas Linna.

Teine on aga tema sõnul olukord siis, kui ehitise endaga on kõik korras, aga probleem tuleneb normidele mittevastavast ventilatsiooniseadmest. Ehitusettevõtja poolt paigaldatud toote puhul on hoone omanikel/elanikel õigus ehitusgarantii perioodil nõuda seadme asendamist normidele vastava seadmega,“ kinnitas Linna.

Kas müratekitavatest ehitustöödest tuleb elanikke teavitada? Linna sõnul on

ehitustöö tellijal ehk ehitise omanikul ehitusseadusest tulenevalt kohustus panna ehitamise alustamisel ehitusplatsile nähtavale informatsioonitahvel. "Kuigi informatsioonitahvlile ei kirjutata, millised ja kui mürarikkad ehitustööd hakkavad objektil toimuma, annab see ümbruskaudsetele elanikele teada vähemalt sellest kaua planeeritakse ehitustegevust läbi viia," rääkis ta.

Ehitajal on aga alati kohustus vältida kahjulikke mõjusid nii naaberehitistele, ümbrusele kui teistele isikutele. Ehitaja, kes planeerib erakorraliselt valju protseduuri (nt. vaiade maasse rammimist), peab lähtuvalt heast ehitustavast siiski ümbruskaudseid majaomanikke/elanikke sellest teavitama, märkis Linna.