Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes lahendab müraprobleemi?
Hedman Partners Advokaadibüroo advokaat Liisa Linna rääkis, et kui müra tuleneb hoonesse paigaldatud seadmetest ja ehitusgarantii on kehtiv, vastutab selle eest kas ehitaja või seadme tootja.
„Hoonete sees on mürale teised nõuded kui väliskeskkonnas. Siin tuleb kõigepealt leida, kas müraprobleem tuleneb sellest, et müraallikast - nt siis ventilatsiooni- või kliimaseadmest lähtuv helitase ei vasta sellele seadmele kehtestatud normidele või kandub mootori müra ehitise siseselt edasi liiga hästi kuna ehitis ise ei vasta heliisolatsiooni nõuetele,“ rääkis Linna.
Juhul, kui müraprobleem ehitises on põhjustatud sellest, et ehitise konstruktsiooni heliisolatsiooni parameetreid ei vasta standardile, tuleb abi otsida eelkõige ehitajalt. „Kui ehitisele enam ehitise garantii ei kehti ning aegunud on ka varjatud puuduste (kui seda varjatud puuduseks nimetada saabki) esitamise tähtajad ehitaja või müüa suhtes, tuleb ehitise omanikul või korteriühistul heliisolatsiooni parandamiseks vastavate investeeringute peale mõtlema hakata,“ sõnas Linna.
Teine on aga tema sõnul olukord siis, kui ehitise endaga on kõik korras, aga probleem tuleneb normidele mittevastavast ventilatsiooniseadmest. Ehitusettevõtja poolt paigaldatud toote puhul on hoone omanikel/elanikel õigus ehitusgarantii perioodil nõuda seadme asendamist normidele vastava seadmega,“ kinnitas Linna.
Kas müratekitavatest ehitustöödest tuleb elanikke teavitada? Linna sõnul on
ehitustöö tellijal ehk ehitise omanikul ehitusseadusest tulenevalt kohustus panna ehitamise alustamisel ehitusplatsile nähtavale informatsioonitahvel. "Kuigi informatsioonitahvlile ei kirjutata, millised ja kui mürarikkad ehitustööd hakkavad objektil toimuma, annab see ümbruskaudsetele elanikele teada vähemalt sellest kaua planeeritakse ehitustegevust läbi viia," rääkis ta.
Ehitajal on aga alati kohustus vältida kahjulikke mõjusid nii naaberehitistele, ümbrusele kui teistele isikutele. Ehitaja, kes planeerib erakorraliselt valju protseduuri (nt. vaiade maasse rammimist), peab lähtuvalt heast ehitustavast siiski ümbruskaudseid majaomanikke/elanikke sellest teavitama, märkis Linna.
Seotud lood
Häiriva ja tervistkahjustava müra põhjuseks hoones võivad olla nii tehnosüsteemid kui ehituskonstruktsioonivead. Ehituseksperdi Teet Sepaste sõnul on mürast saanud moeasi ja pöördumisi on massiliselt.
Põhjamaades ei peeta tööohutust mitte lihtsalt reegliks, vaid osaks ehituskultuurist. Soomes, Rootsis ja Norras ei vaadata tööohutusele kui tülikale lisakohustusele, vaid kui loomulikule osale igapäevastes toimingutes – see on sama argine nagu hommikukohv või vestlus kolleegiga. Tööandja ning oma valdkonna spetsialist jagavad vastutust teineteise suunas ning täidavad omapoolseid kohustusi kollektiivlepingu abil, mis paneb mõlema osapoole jaoks paika tingimused ja soodustused.
Enimloetud
1
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Viimased uudised
Ka põldude päikesepargid tunnevad suurt huvi
Piimatootja projekti menetleti aasta ja neli kuud!
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehitus: “Me tahame teada, mis Lubja tänava maja vajumise põhjustas.”
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele