14. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusekspert: garantii osas pakutakse ainult sapakaid

Ekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimees Teet Sepaste on seisukohal, et ammu on aeg pakkuda seadusega ettenähtud kaheaastasest miinimumajast pikemat ehitise garantiid.

„Pikka aega on uhkusega pakutud seaduses ettenähtud miinimumi, aga see tähendab, et pakutakse võimalikust kõige halvemat. Kui on valida garantiid nö sapakast lamborghinini, siis praegu pakutakse kõigile sapakaid,“ ilmestas ta oma seisukohta.

Garantii võiks Sepaste sõnul olla ka pikem kui kolm aastat ning teatud asjade puhul see nii ongi. „Vaikimisi on turul tingimuseks, et katusekattematerjale alla 10-aastase garantiita müüa ei õnnestugi. Uste-akende garantii on vaikimisi 5 aastat. Kui sa seda ei paku, oled teistest halvem,“ rääkis ta.

Sepaste selgitas ka, et alati pole ehitusvigades sugugi süüdi ehitaja. „Soovitan alati garantiikohustusi kindlustada, sest võib juhtuda, et vaja on teha päris olulisi töid garantiiperioodil. Objektid on keerulised ja ehitaja ei ole süüdi, kui paljud probleemid on projekti sisse joonistatud,“ tõi ta välja kitsaskoha.

„Kui ehitis on valmis, siis unustatakse sageli ära teised osapooled ja pekstakse ainult ehitajat. Aga ka järelevalvel ja projekteerijal on oma osa ehitise valmimisel,“ lisas Sepaste, kelle sõnul ehitaja lähebki sageli lihtsama vastupanu teed ja et vältida vaidlusi, tee tööd garantiikorras ära. „Sellest ka arvamus, et meil tehakse väga palju garantiitöid. Tegelikult pahatihti hoopis likvideeritakse projekteerija praaki ehitaja kulul,“ märkis ta kriitiliselt.

Kui ehitajate sõnul piisab ehituslike vigade ilmnemiseks ka aastast, siis ehituseksperdi hinnangul ei tule vead nii kiirelt välja. „Võib juhtuda, et on väga soojad talved ja kaks aastat järjest pole lund. Kui aga vead ilmnevad teise aasta lõpus ja teatamisega jäädakse hiljaks, võib garantiiperiood enne lahenduse leidmist otsa saada. Seetõttu pakutakse ka 26-kuulist garantiid või 24 pluss 1 kuu menetlemiseks,“ ütles Sepaste.

Ehitusgarantii puhul tuleb tähelepanu pöörata ka garantiile, mis kehtib seadmetele. „Kui tootja annab näiteks ventilatsioonisüsteemidele, elektriseadmetele 6 kuud garantiid, siis sel ajal ei pruugi vead välja tulla. Tavaliselt laiendab ehitaja tootja garantiid 2 aastani, kui just ei panda lepingusse sisse välistust,“ märkis Sepaste.

„Veel ei teata, et kui garantiiperioodil ilmnevad mingid probleemid, mille kõrvaldamiseks teostatakse mingid tööd, see pole enam ehitamine. See on remont, mis kvalifitseerub teenuseks ja teenusele kehtib 6-kuuline garantii,“ osutas Sepaste, kes ei soovitagi kõikide vigade parandamisega garantiiajal tegeleda. „Kui näiteks tekivad poole aasta jooksul seintesse praod, mis siis pahteldatakse, värvitakse ning 7. kuul tekivad praod uuesti, siis garantiid enam pole,“ tõi ta näite.

Garantii võiks Sepaste hinnangul olla 2-5 aastat, olenevalt konstruktsiooni keerukusest ja kasutusintensiivsusest. „Kui ehitis on seisnud tühjalt, ei saa ka garantiist rääkida. Buumi puhul näiteks ei suudetud kortereid maha müüa ja et kulusid kokku hoida, tõmmati hoones temperatuur alla, lülitati ventilatsioon välja – sellega aga rikutakse sisekliimat.“

Tasub teada- Seadmete tootjagarantii on sageli lühem kui kaks aastat. Enamasti annab ehitaja seadmetele garantii laienduse, kui lepingusse pole lisatud välistust.

- Ehitisi tuleb nõuetekohaselt hooldada ka garantiiperioodil. Pikema garantiiga pikeneb ka omanike hoolduskohustus.- Suurte, enam kui 10 000 m2 objektide puhul peaks ehitaja määrama ühe inimese tegelema garantiiprobleemidega kogu perioodi vältel- Probleemid tuleb kohe registreerida. Leke, avariide ja süsteemide mittetoimimisega on vaja tegeleda kohe. Pragunenud seinte parandamine on mõistlik edasi lükata, kuna probleemide jätkudes remonditööd enam ehitusgarantii alla ei lähe.- Garantiiperioodi lõpus tuleb teha ehitise ülevaatus ehitaja juuresolekul. Ka ehitajal peab olema võimalus protokollida oma seisukohad, et välja tuua valekasutus või hooldamatus.Allikas: Ekspertiisibüroo OÜ

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785