Kredexi kaudu ning Kyoto saasteühikute müügist laekuvatest summadest plaanib Eesti riik elamute ja hoonete soojustamisse suunata 4 miljardit krooni, ütles peaminister Andrus Ansip täna valitsuse pressikonverentsil.
„See on suur rõõmusõnum ehitusettevõtjatele, projekteerijatele, arhitekti- ja inseneribüroodele,“ ütles Ansip. „Tööd on tulemas!“
Ansipi sõnul on Eesti Kyoto saastekvootide müügiks sõlminud tänaseks lepinguid koos optsioonidega 2,5 miljardi krooni jagu, millega on ostja leitud umbes veerandile Eestil ülejäävast kvoodist.
Nüüd on tarvidus riigi ja kohalike omavalitsuste projektide järele, mille soojapidavust või energiakasutuse efektiivsust nende vahenditega tõsta saaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ootaksime suuremat osavõttu eelseisvast konkursist,“ ütles Ansip.
Ansipi sõnul tahavad Eestilt saastekvoodi ostjad investeeringuid teha objektidesse, kus rahapaigutus end energeetilses mõttes kõige paremini ära tasub ja toob võimalikult suurt kasu – näiteks koolid, haiglad, hoolekandeasutused. Tingimus on ka, et objektid peavad valmis saama 2012. aasta lõpuks ning et saastekvootide müügist saadud summad ei asendaks riigi või kohaliku omavalitsuse oma investeeringuid.
Projekte koordineerib Riigi Kinnisvara AS, mis korraldab 13. oktoobril ehitajatele ja projekteerijatele ka hoonete soojustamise alase infopäeva.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.