Kredexi kaudu ning Kyoto saasteühikute müügist laekuvatest summadest plaanib Eesti riik elamute ja hoonete soojustamisse suunata 4 miljardit krooni, ütles peaminister Andrus Ansip täna valitsuse pressikonverentsil.
„See on suur rõõmusõnum ehitusettevõtjatele, projekteerijatele, arhitekti- ja inseneribüroodele,“ ütles Ansip. „Tööd on tulemas!“
Ansipi sõnul on Eesti Kyoto saastekvootide müügiks sõlminud tänaseks lepinguid koos optsioonidega 2,5 miljardi krooni jagu, millega on ostja leitud umbes veerandile Eestil ülejäävast kvoodist.
Nüüd on tarvidus riigi ja kohalike omavalitsuste projektide järele, mille soojapidavust või energiakasutuse efektiivsust nende vahenditega tõsta saaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ootaksime suuremat osavõttu eelseisvast konkursist,“ ütles Ansip.
Ansipi sõnul tahavad Eestilt saastekvoodi ostjad investeeringuid teha objektidesse, kus rahapaigutus end energeetilses mõttes kõige paremini ära tasub ja toob võimalikult suurt kasu – näiteks koolid, haiglad, hoolekandeasutused. Tingimus on ka, et objektid peavad valmis saama 2012. aasta lõpuks ning et saastekvootide müügist saadud summad ei asendaks riigi või kohaliku omavalitsuse oma investeeringuid.
Projekte koordineerib Riigi Kinnisvara AS, mis korraldab 13. oktoobril ehitajatele ja projekteerijatele ka hoonete soojustamise alase infopäeva.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.