Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arhitektuurimälestised vajavad kordategemiseks sadu miljoneid
Eestis on tuhatkond arhitektuurimälestist, mis oleks vaja kiiresti korda teha, enne kui ajahammas nad lõplikult hävitab, rääkis muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Eriti hull on olukord Narvas, mille bastionide kordategemiseks vajab amet umbes 200 miljonit krooni. Uustalu sõnul vajavad hädasti raha ka Tallinna Linnahall, Neitsitorn, Pagari 1 asuv endine KGB hoone ning paljud teised objektid.
Ta näeb päästerõngast Euroopa struktuurifondides, kust oleks võimalik abi saada. "Üheks võimaluseks oleks hankida vahendeid kultuuriturismi liini pidi, kuid paraku on seda raha seni kasutatud hotellide infrastruktuuri rajamiseks," märkis Uustalu ja rõhutas, et turist ei tule Eestisse mitte hotellis ööbimise pärast, vaid ta tuleb siinseid muinsusväärtusi vaatama.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.