• 09.09.10, 18:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tudengid kavandasid Tallinna Bussijaama tulevikku

Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna 2. kursuse arhitektuuritudengid kavandasid Tallinna Bussijaama uut välisilmet.
Tudengite inventariseerimise suvepraktikast kujunes tänavu suvel kursusesisene arhitektuurikonkurss, kirjutab Kai Süda TKTK kodulehel. Nimelt pakkus Tallinna Bussijaama juhtkond tudengitele välja võimaluse kavandada Tallinna bussijaamale uus välisilme koos väikevormide ja puhketsoonidega.
 Bussijaama juhtkond valis välja kaks kõige paremini antud konteksti sobivat tööd, millest töö nimega "Kaar" (autorid Jakob Jõgisuu, Külli Klaasen, Liisa Maripuu, Raili Roomet, Erkki Tammeleht) kujundas hoone peafassaadile uue ilme lehvikuna paigutatud topeltfassaadide abil. Mängitud oli kõrgemate ja madalamate kaarjate elementidega, millest osa moodustasid reklaampinnad ning osa istumiseks mõeldud väikevormid. Aktsendiks oli Tallinna Bussijaama esist kaunistama hakkav purskkaev.
Teine väljavalitud võidutöö "Ruudumäng" (autorid Alexandra Papunova, Zlata Žurakovskaja, Tuuliki Širokova, Evelin Paimets, Hardi Kõvamees, Aleksei Petrov, Karel Kask) manipuleeris retrohõnguliste ristkülikuliste pannoodega, mis ilmestasid nii Odra tänava hetkel väga monotoonset fassaadi kui ka bussijaama sisehoovi poolset külastajate tsooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Erilist tähelepanu pälvis "Rohelise Bussijaama" (autorid Virgo Runno, Eva Sule, Sten Link, Toomas Tartes, Romet Karu) eskiislahendus, mis pakkus välja kogu hoonestuse katmise vertikaalse haljastusega. Tulevikku vaatava töö realiseerimisel võib aga ekspluatatsioon jääda peamiseks komistuskiviks.
Preemiaks kolmele võidutööde grupile on külastusreisi Helsingi vastavatud bussiterminali.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele