Lasita Aken: hinnatõus lõpptarbijale vältimatu

„Kuna majandus on elavnenud mitte ainult meil, vaid kogu Euroopas,

tõstsid materjali tarnijad nõudluse ja kes-teab-veel-mille kasvule viidates juba suvel materjalide hindu ca 10%,“ rääkis ta.

Kliendid on tema sõnul ära hellitatud ebamõistlikult madala puitakna hinnaga. „On väga raske ennustada, millal nad endale teadvustavad, et kõrge kvaliteediga puitakent ei saa odavalt toota, ettevõttel on kohustused oma töötajate ja riigi ees ning omanikul peab olema huvi ettevõtlusega tegelda,“ sõnas Randoja.

“Kui rääkida ainult ekspordist ja sellest, et avatäiteid toodetakse nn lattu, on tootmise kasumlikkus kergelt saavutatav. Lähtuma peab siiski sellest, et enamik Eesti aknatootjaid on projektipõhised ja sõltuvad konkreetse objekti eelarvest,” selgitas Randoja.

Valdav enamus puitakende tellijaid on erakliendid ja elamis- ning büroopindade ehitajad. Randoja sõnul läheb tellija sageli lihtsama vastupanu teed ja vaatab vaid hinnapakkumise viimast rida lõpphinnaga. „Kui oleme näinud konkureerivate tootjate lõpphinda, tekib küll kahtlus, et kas jäetakse riigile maksud maksmata või pole materjalid võrreldava kvaliteediga,“ ütles ta.

Väide, et alla 100 akna päevas tootes ei saa kuludega plussi tulla, on Randoja arvates õige lihtsa ehk masstoodangu puhul. Pealegi pole päris õige võrrelda liinil toodetud plastakent oluliselt keerukama puitaknaga, kuna puitakna tootmine on Eestis olnud läbi aegade käsitöö, kus teatud operatsioonid tehakse masinal ja teatud asju jäävadki tegema inimesed. „Loomulikult on võimalik ka puitakent toota robotitega ja liin kogu ulatuses automatiseerida, aga see pole Eestis majanduslikult otstarbekas, kuna ei suudetaks tagada liini koormatust,“ märkis ta.

Tellimuste kasvu ehk turu elavnemist märkas Lasita Aken hiliskevadel. „Kogu suve kestnud tellimuste mahu kasvav trend tegi järsu hüppe augustis. See kõver on suhteliselt iseloomulik läbi aastate, küll on aga 2010. aasta kasv eelnenud paari aastaga võrreldes märkimisväärselt järsem. Mahu kasv on loomulikult igale tootjale vajalik ja meelepärane, kuid 2010. aasta suvine kasv on olnud kiirem kui reageerimisaeg,“ nentis Randoja.

Lasita Aken koondas 2009.aastal 12 inimest, sest ettevõtte ellujäämiseks vajasid kulud optimeerimist. „Ma usun, et iga puitakna tootja on minuga nõus, selleks et toota kvaliteetset toodet, ei saa üleöö käivitada teist vahetust või lihtsalt väljaõppeta spetsialiste juurde võtta. Seega oleme kõik täna olukorras, kus puitakende tarneajad on veninud 6-8 nädala pikkuseks,“ ütles Randoja ja lisas, et praegu on ettevõttel siiski küllalt riskantne komplekteerida alaliselt kahte vahetust, et ehitushooaja tipus oleks puitakendel lühemad tarneajad.