Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksport kolmandatesse riikidesse paisus juulis 52%
Kolmandatesse riikidesse eksporditi Eestist juulis 52% enam kui mullu. 2010. aasta juulis suurenes kogu kaupade eksport jooksevhindades 32% ning import 24% võrreldes eelmise aasta juuliga.
Kaupade eskpordikäive tegi selle aasta teise tulemuse, mida ületab vaid mai. Juulis eksporditi Eestist kaupu 10,9 miljardi krooni (697 miljoni euro) väärtuses ning imporditi Eestisse 11,6 miljardi krooni (744 miljoni euro) eest, teatas statistikaamet.
Eksport suurenes eelmise aasta juuliga võrreldes 2,7 miljardit krooni (170 miljonit eurot) ning import 2,2 miljardit krooni (142 miljonit eurot). Ekspordi suurem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki. Kaubavahetuse puudujääk oli juulis 0,7 miljardit krooni (47 miljonit eurot). Võrreldes möödunud aasta juuliga vähenes puudujääk ligi kaks korda.
Euroopa Liidu (EL) riikidesse eksporditi Eestist kaupu 7,1 miljardi krooni (451 miljoni euro) eest, mis moodustas 65% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta juuliga võrreldes suurenes eksport EL riikidesse 23%.
Eksport ühendusevälistesse ehk nn kolmandatesse riikidesse suurenes 52%.
EL riikidest imporditi Eestisse kaupu 9,5 miljardi krooni (606 miljoni euro) väärtuses, mis moodustas 81% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta juuliga võrreldes suurenes import EL riikidest 20%. Import kolmandatest riikidest suurenes 44%.
EL riikidega oli kaubavahetuse puudujääk 2,4 miljardit krooni (155 miljonit eurot). Kaubavahetuses kolmandate riikidega tekkis ülejääk 1,7 miljardit krooni (108 miljonit eurot).
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele