Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elering ehitab 2 miljardiga avariielektrijaama
Eesti elektrisüsteemi tervikuna toimimise eest vastutav Elering plaanib investeerida ligikaudu kaks miljardit krooni avariireservelektrijaama ehitusse, mille hange kuulutatakse välja selle aasta lõpus.
Selleks, et tagada elektrivarustus Eestis ka avarii olukorras rajab elektrisüsteemihaldur Elering kahe blokiga reservelektrijaama. Kavandatav jaam peab olema kiiresti käivitatav ning hästi reguleeritav, sest Eleringi kohustus on katta riigi kõige suurema elektritootmisüksuse väljalangemisel puuduv elekter vähemalt 10 minutiga.
„Elering vastutab elektrituruseaduse kohaselt elektrivarustuskindluse eest Eestis. Üheks oluliseks varustuskindluse teguriks on avariireservide olemasolu süsteemi tootmisvõimsuste või ülekandevõimsuste ootamatu väljalangemise asendamiseks,“ rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Hetkel Eestis selliseid kiirestikäivituvaid elektrijaamu ei ole. Selleks, et elektrisüsteemi stabiilsus oleks tagatud ka avarii korral, on Elering sõlminud avariireservi hoidmiseks kuni 2013. aastani lepingu Latvenergoga.
Olukorras, kus nii Baltikum tervikuna kui ka Läti on sügavas tootmise defitsiidis, on avariireservi hoidmine aga Lätis kallis ning sõltub elektrihinnast. „Avatud elektrituru ja tootmisvõimsuste defitsiidi tingimustes Baltikumis peale Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist ei ole Latvenergo huvitatud talutava hinnaga lepingu pikendamisest,“ nentis Veskimägi.
Ta lisas, et koos Estlink2 rajamisest lähtuva suurema vajadusega avariireservide järele ning majandusliku tasuvuse arvutustest võrreldes antud valmisoleku sisseostmisega turul tegutsevatelt elektrijaamadelt, on rajatavad uued avariijaamad elektritarbijale odavaim viis elektrisüsteemi töökindluse tagamisel.
„Võrreldes reservi hoidmisega Lätis on avariielektri hind Eesti tarbijatele tulevikus oluliselt odavam,“ lubas Veskimägi. See teeb uutest rajatavatest avariielektrijaamadest lähiaastate ühe olulisima investeeringu elektrivarustuskindluse tagamisse.
„Olukorras, kus nii Läti kui Leedu on sügavas energiadefitsiidis, tõstab valmisolek ise avarii korral elektrit toota oluliselt meie energiajulgeolekut,“ lausus Veskimägi.
Tavapäraselt kasutatakse avariireservi hoidmiseks kiiresti käivituvaid elektrijaamu nagu hüdroelektrijaamad, gaasiturbiinelektrijaamad ja kolbmootorite baasil töötavad elektrijaamad.
„Varustuskindluse tagamiseks on avariielektrijaamad võimelised kasutama eri tüüpi kütuseid - vedelkütust ja gaasi. Tänane olukord, kus gaasiturul tegutseb üks tarnija, ei anna kindlust gaasi tarnekindluse osas ning see seab selged piirangud gaasi primaarkütusena kasutamisele avariiolukorras,“ selgitas Veskimägi uue jaama energiaallikaid.
Kavandatud avariireservelektrijaama võimsuseks on ca 250 MW – esimene blokk ca 100 MW tootmisvõimsust peaks valmima aastal 2013 ja teine blokk ca 150 MW aastal 2015.
Elektrijaama ehitaja leidmiseks hankekonkurss on kavas välja kuulutada 2010 aasta lõpus. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu kaks miljardit krooni. Investeeringuid elektrivõrgu arendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks rahastatakse võrgutariifi kaudu.
Hetkel kuum
Avariireservelektrijaamad on mõeldud ainult avariireserviks ja igapäevaselt nad elektriturul ei osale, kuid neil peab olema seitse päeva nädalas valmisolek avarii korral koheselt reageerida. Kolme viimase aasta statistikakohaselt on Eestis avariireservi vaja ca 200 tundi aastas.
Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariireservelektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama piirkond. Selle piirkonna eelisteks on Kiisa alajaama tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle. Tänu tugevatele ühendustele Harjumaa ja Tallinna alajaamadega, aitab planeeritav avariireservelektrijaam tõsta ka Eesti suurima tarbimisega piirkonna varustuskindlust.
Saku valla ehitus- ja planeerimisteenistuse juht Maire Lauri sõnul pole planeeritava reservjaama detailplaneering veel kinnitatud ning see tuleb volikogus arutamisele septembris või oktoobris. Tema sõnul see suure tõenäosusega kinnitatakse peale detailplaneeringu avalikku arutelu.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele