Autor: Katariina Krjutškova • 28. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kodulaenu maht kosub koos majandusega

Mais kerkinud kodulaenu mahu tõusu taga on nii hooaeg kui ka majandusaktiivsuse tõus, väitis Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs.

„Tavapäraselt on aktiivsemad kuud aprill, mai, oktoober ja november. Teiseks põhjuseks on majandusaktiivsuse mõningane tõus,“ lisas Tõrs.

See, et laenu üha rohkem võetakse, võib Tõrsi hinnangul aasta teise poolde tuua rõõmsamaid kasvunumbreid. „Eluasemelaenuturu mõningane elavnemine on mitmete teiste indikaatorite kõrval veel üheks näitajaks, et tänavu mais ja eeldatavasti teises kvartalis tervikuna on majandusaktiivsus suurem kui aasta varem.“

Seitse aastat kinnisvaramaaklerina töötanud Sven Sepp ütles, et temal on sel aastal olnud paar tehingut, mida rahastati osaliselt pangalaenuga ja töös on tehinguid, kus inimesed planeerivad osta pangalaenuga.

„Minu meelest on võrreldes eelmise aastaga kinnisvaraturg ärganud kui talveunest. Eelmisel aastal oli võimatu midagi müüa, kuna enamjaolt tuldi mütsiga lööma ja pakuti umbes pool hinda. Kinnisvarahinnad on juba üsna pikalt olnud languses ja seega vast tuleb ka juba otsus osta lihtsamalt kui eelmisel aastal,“ rääkis Sepp.

Ka Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask kinnitas, et on näha mõningast huvi kasvu eluasemelaenu vastu, võrreldes eelmise aastaga.

„Peamine põhjuse on kinnisvara suhteliselt hea hinnatase ning asjaolu, et praegu on keskmine netokuupalk võrdne korteri keskmise ruutmeetri hinnaga ehk siis hinnad on vastavuses töötavate inimeste sissetulekuga,“ rääkis Siilivask.

Tõrsi hinnangul pole kodulaenule võtmisele kaasa aidanud sel aastal esilekerkinud seadusemuudatused. “Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse ümber toimuv diskussioon võib pigem pärssida laenuturu aktiivsust,“ nentis Tõrs.

Sepa sõnul on head kinnisvara vähe pakkuda ja nende eest makstakse oluliselt suuremat hinda võrreldes kinnisvaraportaalide keskmise hinnaga. „Praegu lähevad paremini kaubaks heas seisukorras ja hea asukohaga suuremad kolme-neljatoalised korterid,“ ütles Sepp. Tema sõnul on ostjateks on üldjuhul suuremad pered, kellel vajadus osta ja enamik raha ka juba olemas. 20aastaseid nende seas ei kohta.

Maakler tõdes, et raskustes on praegu aga inimesed, kellel on vaja pangalaenu elamispinna renoveerimiseks, kuid neil pole pakkuda renoveerimise ajaks pangale sobivat lisatagatist. „Kuigi peale renoveerimist piisaks ka sellestsamast renoveeritud varast,“ kommenteeris Sepp.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785