Hea asukohaga kaubanduspinnad rentnike vähesuse üle ei kurda, kuigi hinnatase on paari aasta tagusega võrreldes langenud. Ühtviisi hea täituvusega on korralikud kaubanduspinnad nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus.
„Tallinnas on kaubanduspindade turg jätkuvalt täis,“ nendib Ober-Haus Kinnisvara Tallinna maaklerosakonna juhataja Agur Tammistu. „Üldiselt läheb kõigil hästi, pigem on paremates kohtades järjekord kui rentnike puudus. Üüritase on küll langenud, ent päris asju kokku pakkinud ettevõtted ei ole ja ega hulgaliselt vabu pindu kuskil vedele.“
Sarnane trend on täheldatav ka Tartus. Ülikoolilinnas pole äripindade turul viimase viimase aasta jooksul erilisi muudatusi toimunud, kui mitte arvestada Lõunakeskuse laiendust, ning lisandunud SEB-i büroohoonet (Krause Ärimaja).
„Suuremates kaubanduskeskustes nagu Lõunakeskus, Tartu Kaubamaja ja Tasku vabaajakeskus on vakantsus peaaegu olematu. Müügitehingud hetkel praktiliselt puuduvad, toimunud mõned üksikud vabaturutehingud,“ kirjeldab Margus Kelk BPE Kinnisvaraeksperdist olukorda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõnigase vähenenud täituvusega peavad kaubanduspindade puhul arvestama aga kaupmehed, kes hinnas rentnikele vastu pole tulnud. „Näiteks Pärnus on enamus suuri kaubanduspindu täis, Kaubamajakas on päris raske vaba pinda saada, ent Port Arthuris leiab vaba ruumi küll, küsimus ongi hinnas,“ räägib Tammistu.
Loe pikemalt tänasest
Äripäevast.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis