Enim kannatada saanud ehitussektori kiiret langust ei põhjustanud ainult kinnisvarasektori ülekuumenemine. Majanduskriis tõi lihtsalt välja juba pikka aega ehitussektorit vaevanud probleemid, mis ei lahene iseenesest – ka mitte siis, kui kriis läbi ja uus tõus ees ootamas, kirjutab Kaamos Ehituse tegevjuht Kaupo Koitla.
Sõltumata sellest, kas tegu on avaliku või erasektori projektiga, on iga ehitatav hoone äriprojekt, mis peab end rahaliselt ära tasuma. Teisest küljest vajab tellija kindlust, et hoone vastaks püstitatud eesmärgile ja püstitatud kvaliteeditasemele.
Esimesel puhul on halvas mõttes heaks näiteks Arigato spordihoone – kauni väljanägemisega hoone, kuid kehvasti teostunud ärimudel. Kehva kvaliteedi poole pealt saab näiteks tuua mitmed riigihangetel valminud väiksemad hooned, kus on ebasobivate hanketingimuste tõttu  valminud kehva kvaliteediga projektid.
Hoonet, mis oleks nii äriprojektina tasuv kui ka kõrge kvaliteediga, ei saa ehitada, kui tellija loodab ehitusprojekti pealt kokku hoida. Koonerdamine ettevalmistavas faasis tähendab, et projekti teostatavuse analüüs võib jääda pealiskaudseks ning käiku lähevad ebarealistlikud projektid, mida ka kõige parem ehitusfirma ei suuda vähempakkumisel välja pakutud hinna eest vastuvõetava kvaliteediga teostada. Tellija peab aru saama, et eeltöö tegemata jätmise tulemuseks on heal juhul oodatust suuremad arved või viletsa kvaliteediga hoone, halvemal juhul ebaõnnestunud äriprojekt.
Üks majanduslanguse positiivsemaid külgi on olnud just ehitusjuhtimise vajaduse selginemine ehitusturul tegutsejatele. Enamik praeguseks hetkeks sundmüüki jõudnud projektidest on müügis, sest tellija poolelt on tehtud valed otsused ehituse juhtimise tervikprotsessis. Edukamalt on hakkama saanud need, kes on suutnud oma kulud heal ajal kontrolli all hoida ning otsustanud ehitusjuhtimise teenust kasutada.
Kümme viga, mida ehituste tellijad teevad:
1. Tellija arvab, et saab ehitise loomise protsessiga üksinda hakkama.2. Tellija arvab, et ehitusprojekti puhul on oluline ainult hind.3. Ehitusprojekti peaprojekteerimine jääb arhitekti kanda.4. Ehitusprojekti vaadatakse ühe terviku, mitte eraldiseisvate etappidena.5. Tellija kaasab ehituskonsultandid alles pärast ehitusprojekti valmimist.6. Ehitushanke kirjeldused on liiga ebamäärased ja ebadetailsed.7. Hanke puhul pööratakse tähelepanu vaid hinnale, mitte sisulistele küsimustele8. Ehituse töövõtu korralduse skeem jääb loomata.9. Tellija eeldab, et juriidiliselt korrektse lepingu tulemusena valmib talle sobilik hoone.10. Tellija arvab, et ei pea enam projektiga edasi tegelema, kui ehitajaga on leping sõlmitud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.26, 13:54
Tõstukid, kärud ja sajad läbimised päevas panevad siseukse korralikult proovile – millal võiks mõelda pendeluksele?
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele