Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alati polegi vaja detailplaneeringut koostada
Õigusbüroo Laesson ja Partnerid juhatuse liige Tuulikki Laesson toob välja need juhud, mil detailplaneeringu koostamine pole kohustuslik.
Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:
• uute hoonete (välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned) püstitamise korral• olemasolevate hoonete (välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned) maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise korral• maa-alade kruntideks jaotamise korral.
Eespool esitatud nõuded on reegel, aga nagu igal reeglil, on ka siin teatud erandid. Sealjuures tuleb meeles pidada, et erandid ei kehti riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Niisiis ei tule detailplaneeringut koostada järgmistel juhtudel:
• tööstusettevõtte krundil laiendatakse olemasolevat tööstushoonet või tööstushoonele püstitatakse kõrvalhoone ja selleks koostatakse ehitusprojekt• mitme hoonega hoonestatud krunt jagatakse nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi• muudetakse naaberkruntide piire, kui see ei too kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse (välja arvatud ehitusalune pindala) ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel• olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile koostatakse ehitusprojekt ja püstitatakse üksikelamu, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega• olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile koostatakse ehitusprojekt ja püstitatakse korterelamu, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega.Olemasoleva hoonestuse vahele jäävale krundile võib kohalik omavalitsus lubada (selline õigus ei kehti riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal) ilma detailplaneeringut koostamata püstitada ehitise järgmiste tingimuste korral:• ehitis soovitakse püstitada krundile, mis asub olemasoleva hoonestuse vahel• projekteerimistingimused on kooskõlastatud naaberkinnistute omanikega• ehitis, mida soovitakse ehitada, peab olema üksikelamu või korterelamu• üksikelamu ehitamise korral järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid• korterelamu ehitamise korral peab krunt olema tühi, s.o hoonestamata• korterelamu ehitamise korral peavad elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgima olemasolevate hoo¬nete asjakohaseid näitajaid.
Detailplaneeringu koostamist mitte nõudvatest juhtudest lähemalt Äripäeva „Ehituskäsiraamatus“.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele