25. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuusalu sõnul võib kinnistud Raplamaal jagada kolme gruppi: esiteks aiamajadega krundid; teiseks maamajade või taludega kinnistud, mis asuvad kaugemates maapiirkondades; kolmandaks ühepereelamud asumites.

Kuusalu sõnade järgi võib tuua välja trendi: mida kaugemal Tallinnast, seda väiksem huvi. Kõige enam hinnatakse Raplamaal kinnistuid suuna järgi. Kui sõita Pärnu maanteed mööda Tallinnast välja, jäävad hinnatud kinnistud Märjamaa ja Viljandi maantee äärde kuni Raplani välja.

Ta tõi välja, et valdava osa pakkumistest - portaali city24.ee põhjal vaadelduna - moodustavad eramud, mida pakutakse  Raplamaal umbes 150.

Suvilapiirkondades, näiteks Aesepas või Viliveres on pakkumisi umbes kolmkümmend.  Kuusalu osutas, et Aespa ja Vilivere kui suvilapiirkonnad, on populaarsed just muukeelse elanikkonna hulgas - piirkonna eelis on Tallinna lähedus, mis tagab huvi.

"Kaugemates piirkondades toimub tehinguid harva ning üldjuhul jäävad hinnad 200-400 tuhande krooni vahele," märkis ta.

Suvilatest rääkides osutas ta, et neid on pakkumises umbkaudu 40 tükki ning nende pakkumishinnad algavad 100 000 kroonist. "Just suve saabudes on näha, et nende pakkumiste hulk kasvab," märkis ta.

Hoonestamata kinnistuid on Raplamaal pakkuda umbes 100 ning nende hinnad algavad 100 000 kroonist.

Kuusalu rõhutas, et hoonestamata elamumaaga tehakse  võrreldes eelmise aasta algusega hoopis vähem tehinguid ning hinnad on langenud ligi poole võrra. "Nõudlus  on madal ning pangad laenu ei anna," tõi ta välja põhjuse.

Kuusalu rõhutas, et oluline on asukoht, ehk kaugus Tallinnast ning  infrastruktuur. "Kõrvalistes väikekohtades nõudlus praktiliselt puudub," möönis ta.