Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prokuratuur uurib nelja loata kaevandamist
Aasta pärast riigikontrolli kriitilist auditit ülekaevandamiste ja selle kontrollimise kohta menetleb prokuratuur nelja kriminaalasja, milles uuritakse kolme ettevõttega seotud karjäärides toimunud loata kaevandamisi.
Uuritakse looduskasutusloata kaevandamisi Harjumaal Tatramäe karjääris ning Valgamaal Kasemäe karjääris, kus tegutseb killustikutootja AS Kiirkandur. Samuti on luubi all Soome omanikule kuuluva ASi Nordkalk tegemised Läänemaal Kurevere II karjääris ja OÜ Sillaotsa LK liiva kaevandamine Sillaotsa karjääris Harjumaal.
Kriminaalmenetluste käigus kontrollitakse, kas on rikutud looduskasutusloa nõudeid ja/või on toimunud loata kaevandamine.
Riigikontroll juhtis läinud aasta kevadel valminud auditis tähelepanu, et riigil puudub ülevaade maavarade kaevandamise mahtudest. Kontrolli puudumise tagajärjel tekkis arusaam, et keskkonnaloaga ette nähtud mahtude ja piiride ületamine pole probleem.
Põhja ringkonnaprokuratuurist öeldi, et praegu ei ole Harjumaa karjäärides toimunud ülekaevandamiste kriminaalasjades kedagi kahtlustatavaks tunnistatud, kuid menetlus on algstaadiumis, mistõttu rohkem infot praegu avaldada ei saa.
ASi Kiirkandur juhatuse liige Tiit Ploom ütles, et tema teada ei ole ühtegi kriminaalasja nende karjääride suhtes algatatud, mistõttu ei ole ka midagi kommenteerida.
Lääne ringkonnaprokuratuur algatas Kurevere II karjääris toimunud ülekaevandamise uurimiseks kriminaalasja juba 2008. aasta novembris. Uurimine on kohtueelse menetluse staadiumis, prokuratuur loodab kriminaalasja materjalid saata kohtusse sel aastal.
Karjääris majandav AS Nordkalk on ülekaevandamise reservi eraldanud 4,5 miljonit krooni. “Arvestades ekspertide arvamusega, mille järgi ei ole tekitatud keskkonnakahju, peab Nordkalk ASi juhtkond reaalseks viiekordse kaevan-
damisõiguse tasu rakendamist trahvina ning lähtudes sellest on moodustatud ülekaevandamise reserv suurusega 4 479 316 krooni,” kirjutatakse ettevõtte eelmise aasta majandusaruandes.
Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul nõuab inspektsioon sisse ülekaevandamisega tekitatud keskkonnakahju, mis on kümnekordne kaevandamisõiguse tasu.
Sellega kaasneb ka süüteo eest määratav karistus. 2009. aastal registreeris inspektsioon 34 loata kaevandamisega seotud rikkumist, lisaks on pooleli 17 menetlust eelmistest aastatest. Viiel juhul kaasneb keskkonnakahju kogusummas 35,1 miljoni krooni.
Hetkel kuum
Kõigele lisaks määrab keskkonnaamet ülekaevandamise eest veel viiekordse kaevandamisõiguse tasu, mis kehtib riigile kuuluva maavara puhul. “Kaevandamine on ettevõtlus nagu iga teinegi ning see peab toimuma kooskõlas kehtivate seadustega,” ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor.
Volkovi sõnul on ettevõtjate suhtumine muutunud positiivses suunas. “Praegune kaevandamisseadus näeb ette, et kaevandustasudest hüvitatakse kogukonnale tekitatud kahju. Kui see raha läheb vallavanema palgatõusuks, siis kaevanduse ligidal elavaid inimesi see muidugi ei rahulda,” ütles ta.
“Meie sõnum on, et jätkame kaevandamise kontrolli,” rõhutas Volkov.
Autor: Koit Brinkman
Seotud lood
Kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamisega tegeleva AS Kiirkanduri müügijuht Kalev Ollo kinnitas, et firma pole omavalitsuste vastuseisu puhul kunagi vägisi kaevandama läinud.
Küttekulud on igas majapidamises talviti üks suuremaid püsikulusid. Viimaste aastate energiahindade kõikumine on pannud üha rohkem koduomanikke otsima lahendusi, mis hoiaksid kodu mõnusalt soojana, kuid seda võimalikult soodsalt.
Enimloetud
1
2
3
5
Viimased uudised
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele