Projekti otsesteks kasusaajateks on Narva kesklinna tööstusalal tegutsevad 6 suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtet ning Narva kesklinna tööstusala ettevõtete töölised (ligi 644 inimest). Projekt loob eeldused Narva kesklinna tööstusalal ühe aasta lõikes 31 ning kolme aasta lõikes 264 uue töökoha tekkeks. Samuti suurenevad erasektori investeeringud ühe ja kolme aasta lõikes vastavalt ligikaudu 3 ja 7 miljonit krooni, kokku seega ligi 10 miljoni krooni võrra.
EAS-ilt sai rahastamiseotsuse ka projekt „Narva Kadastiku 39 tööstusala taaskasutusele võtmise ettevalmistamine, I etapp: juurdepääsutee (Kadastiku tn) ja tänavavalgustuse rajamine“, mis esitati piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetmesse 2009. aasta lõpus.
Projekti kogumaksumus on 31,1 miljonit krooni, millest Narva LV omafinantseering on 4,7 miljonit ja programmi toetus 26,4 miljonit krooni. Projekt on plaanis viia ellu 2010.aasta lõpuks.
Rekonstrueeritav Kadastiku tänava lõik asub Narva linnas Elektrijaama tee ja Kadastiku tänava ristmikust kuni Nahavabriku tänavani. Tänav on 7m laiuse tsementbetoonkattega, mis on halvas seisus, teekattemärgistus ning kergliiklusteed ja tänavavalgustus puuduvad.
Kadastiku tänavat ääristavad kinnistud on äri ja tootmise sihtsotstarbega. Ala asub hästi välja arendatud Nakro tööstuspargi naabruses, kus on praeguseks hetkeks tegutsemas enam kui 22 ettevõtet, kes on loonud rohkem kui 600 töökohta.
Projekti üldine eesmärk on muuta piirkond konkurentsivõimelisemaks, kaotades kitsaskohad ettevõtlusele olulise infrastruktuuri parendamise läbi, mille tulemusena paraneb ettevõtete ligipääs nende kruntidele, väheneb aja- ja sõidukite remondikulu, suureneb liiklusohutus ning luuakse eeldused uute ettevõtete siirdumiseks piirkonda ja seeläbi majanduselu arendamiseks.
Projekti tulemiks on tööstuspargi ja tööstusala juurdepääsutee - Kadastiku tänava (ja selle ristumiskoha Elektrijaama teega) - rekonstrueerimine: katete uuendamine, kergliiklustee ja tänavavalgustuse rajamine kogupikkusega 2,4 km pikkusel lõigul.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.