3. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu esimeses kvartalis tehti korteriomanditega 22% tehinguid rohkem kui möödunud aasta esimeses kvartalis. Tehingute koguväärtus oli aga vaid 6% suurem. Kinnisvarafirmad toovad välja, et kaubaks lähevad peamiselt väiksemad korterid.

Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juhataja Elari Tamm kinnitab, et suurem osa tehinguid tehakse odavamate ja väiksemate korteritega. Inimesed on tema sõnul siiski veel ettevaatlikud ning ei võta liiga suuri kohustusi. Samuti tehakse tehinguid ca 1/3 ulatuses omavahenditest ning seetõttu ostetakse pigem odavamat ja väiksema tükihinnaga kinnisvara.

Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mart Saa leiab, et tehingute koguväärtuse kasv ei ole tehingute arvu kasvuga sammu pidanud seetõttu, et korterite ruutmeetri hind on langenud. Eriti suur langus oli Saa sõnul 2009. aasta I pooles. „Turg ongi osalt ka seetõttu aktiivsemaks läinud, et korterid on odavnenud,“ ütleb Saa.

Teise põhjusena on väiksemate korterite populaarusus kasvanud, kuna üha olulisemaks on Saa väitel muutunud korteri kommunaalkulude suurus. Seetõttu tuntakse huvi väiksemate, kuid optimaalse planeeringuga eluruumide vastu. Kööki soovitakse eluruumist eraldi või et seda saaks mööblipaigutusega eraldada. Korteri suuruse valikul on olulisem eraldi tubade arv, mitte ainult pinna ruutmeetri suurus, loetleb Saa praegu turgu määravaid tingimusi.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman on kolleegidega mõnevõrra eriarvamusel. Tema sõnul on eelmise aasta esimene kvartal väga ebasobiv võrdlusbaas, kuna tol hetkel ümber maailma käinud finantskriis oli jõudnud just oma haripunkti ning kinnisvaraturg oli seetõttu viimase kuue aasta madalaimas seisus. Palju muutusi on toimunud juba vahepealse aja jooksul. Väiksemate korterite ostmise trend jääb Soomani kinnitusel tegelikult juba eelmisse aastasse. Praegu on inimeste käitumine tema väitel muutunud juba julgemaks.

Seda tõestab näiteks tehingute keskmine ruutmeetri hind Tallinnas, mis 2009. aasta septembris oli 11 744 kr, tänavu aprillis aga juba 14 000 krooni. „See näitab turuosaliste julgemat nägemust soetada kallimat kinnisvara,“ on Sooman veendunud. Reaalset hinnatõusu on ruutmeetri keskmise hinna suurenemises Soomani väitek vaid üksikud protsendid.

Sooman usub, et tänavune suvi tuleb kinnisvaraturul sama aktiivne kui kevad. Positiivseid uudiseid on turul niipalju – kasvõi see, et kinnisvara on juba nii soodne, et tasub soetada, räägib Sooman. Seega klassikalist suvist langust tänavu suvel kinnisvaraturul ei tule. Kuid ta lisab, et sellele vaatamata ei jõua turg veel isegi mitte buumiseelsete 2003. ja 2004. aastate tasemele.

Loe kogu artiklit tänasest Äripäevast. Päevapileti saad osta siit.