26. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Mida varem arendaja kriisile reageeris, seda rohkem õnnestus tal ka teenida ja seda suurema võitjana ta kriisist väljus,“ märkis Sooman. „Säärased arendusprojektid pole ju ainult omakapitali eest rajatud, müümata korteritelt jookseb vähemalt intressikulu juurde.“

Sooman möönis, et vähe oli arendajaid, kes kriisi sügavust ette oskasid näha ja hindu otsustavalt kärpima asusid. Ta on seda meelt, et aastataguses olukorras oli mõistlikum müüa kahjumlikult kui üldse mitte müüa.

„Paljudes arendustes jäi müük seisma arendaja paindumatuse tõttu. Oli see tingitud rumalusest või millestki muust, seda peab igaüks n-ö peeglisse vaadates ise hindama,“ ütles ta. „Kui aga terve elurajoon jäi lõpuni valmis ehitamata näiteks arendaja pankroti tõttu, siis seal peab keegi saama kogu terviku odava hinna eest kätte ning soovima selle lõpuni väljaehitamisse investeerida. Vaid siis on sellisel piirkonnal edaspidi veel elulootust.“