„Ehitusindeks on välja toodud aastases võrdluses ja on loogiline, et veel järgmisel ja ka ülejärgmisel kvartalil näeme langusnumbreid,“ märkis ta.
Kulutused tööjõule kahanesid aasta lõikes 13 %, materjalihinnad 5% ning Aaviku arvates pole need numbrid üllatuslikud. „Tõsi, metallihinnad on maailmaturul tõusnud, 1. maist ähvardatakse tõsta tsemendi hinda, mis toob kaasa betooni ja ka teiste materjalide hinnatõusu. Teisalt võivad need hinnatõusud olla ka ajutised, kui jälgida maailmas toimuvad,“ rääkis ta.
Aaviku hinnangul on ehitusturu korrastumine alles poole peal. „Viimase aasta jooksul on küll paljud turult lahkunud, ent see protsess pole lõppenud. Suure surve all on keskmise suurusega ehitusettevõtjad. Enamik tõsiseltvõetavatest firmadest on oma kulubaasi reaalsusega vastavusse viinud, kärped on ära tehtud ja praegu käib oma tagala tugevdamine,“ selgitas ta. „Turult on suurest töötute massist võimalik leida väga tugevaid ja häid spetsialiste, kellega vastu minna parematele aegadele,“ lisas Aavik.
Erasektor on Aaviku sõnul praegu veel suhteliselt kompav ning suurem osa töid pakutakse avalikus sektoris. „Samas oli aasta alguses tunda märgatavad huvi kasvu ka erasektoris, ent kuna konkurents on suhteliselt suur, siis tehinguid tehakse ikkagi suhteliselt madalate hindadega“.
Riigihangetel osalemisest rääkides tõi Aavik tõsise teemana välja riski haldamise. „Eks enamus ehitajaid on oma strateegiad kas siis ühe või kolme aasta lõikes valmis teinud ning selle baasilt tehakse ka hangetel pakkumisi. Kes usub, et turg langeb veel ja kes usub, et tõuseb – see kajastub ka hangete tulemustes,“ sõnas ta.
„Mina mustades värvides tulevikku ei näe, aga me pole ka eelmisel aastal võtnud sisse väga hullude hindadega töid. Aasta lõpu poole võiks oodata ehitushinnaindeksi osas stabiilsuse teket... Kui just ei toimu vulkaanipurskeid ehitusvallas!“ lisas ta muigamisi.