5. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fondijuhi sõnul on nad objektid vaatluse alla võtnud ning võtavad seda konkurssi igati tõsiselt.

„Kindlasti me käime kõik investeerimisobjektid läbi,“ tunnistas Arakas. Ta lisas, et on juba alustanud enampakkumisel olevate objektide kohta info kogumisega. „Meie huvi või mitte huvi, sellest on veel vara rääkida, kuna enampakkumiste tähtaeg on alles 11. mai,“ lausus Arakas.

Kui suurt tootlust tooksid hoonestatud kinnistute ost fondile, ta täpselt öelda ei osanud. Küll aga mainis, et hoonetel on erinevad kestusega üürilepingud ka olemas. „Politseimajal on üürileping aastani 2024 kui ma õigesti mäletan kohtumaja vist lõppes 2017,“ tähendas mees.

Odavaima alghinnaga endine politseimaja Pärnu maanteel on aga tühi ning sellel hetkel üüritootlust ei ole, teadis Arakas. Ta rõhutas, et kõik need projektid tuleb neil eraldi läbi vaadata. „Ega selline ettevalmistustöö õiglase hinna kujundamiseks, see võtab oma aja ikka,“ möönis Arakas. Väga kiirete arvutuste kohaselt hindas ta enampakkumistel esitatud alghindasid hetke turuolukorrale vastavaks. „Aga seda on veel kõike liiga vara öelda, kuna me täna veel kogume infot, et seda analüüsima hakata,“ lisas ta.

Ka ASi Riigi Kinnisvara juhatuse esimees jäi võimaliku üüritootluse koha pealt napisõnaliseks. „Võimalikel ostuhuvilistel on loomulikult meie juures võimalik lepingutega tutvuda, küll aga peavad nad andma allkirja, et lepingutest saadavat infot ei avalikustata,“ ütles Saarniit.

Enampakkumisele pandi kolm hoonestatud kinnistut, alghinnaga kokku ligi 100 miljonit krooni mehe sõnul sellepärast, et oleks võimalik teha investeeringuid tähtsatesse riiklikesse arendusprojektidesse. „Valitsussektori üksusena peame selleks, et oleks võimalik teha investeeringuid tähtsatesse riiklikesse arendusprojektidesse, arvestama eelarve tasakaaluga ning seetõttu tuleb meil ka müügiga tegeleda,“ põhjendas Saarniit kinnistute müügivajadust. „Müüdavate objektide valik, mille arvelt tinglikult saame tulevikus siis investeeringuid teha, on meil väga piiratud,“ täpsustas Sarniit. Paljud objektid on näiteks pankadele tagatiseks, lisas ta. „Ka nende kolme objekti müügi puhul on tegemist väga põhjalikult läbi kaalutud otsusega,“ möönis Saarniit.

Millised kinnisvarafondid välismaalt võivad veel oma huvi üles näidata enampakkumisel, arvas Arakas, et ilmselt need, kes ka varem Baltikumi investeeringuid on toonud. „Nagu öeldakse tavalised kahtlusalused, kes ennem Baltikumisse investeerinud on ja ma arvan, et nad vaatavad seda ka täna,“ lausus Arakas.

Aga laiemalt leidis ta, et sellise enampakkumise toimumine on kogu turu jaoks täiesti märgilise tähendusega hetk. “See ma arvan fikseerib Eesti ärikinnisvara investeeringute turu seisu väga adekvaatselt,“ märkis Arakas. 11. mai on selles sektoris töötavatele inimestele päev mida oodata, kui selgub palju on objektidel enampakkujaid ja mis hindasid pakutakse, see fikseerib uue turutaseme ära, tähendas ta.„Ma olen veendunud, et neid huvilisi on rohkem kui neid oleks olnud 6-9 kuud tagasi,“ pakkus Arakas. Kui palju huvilisi lõpuks pakkumise esitab, siin võivad kõik oma numbri öelda ja see kõik on õige täna, kuid see on spekulatsioon, rääkis Arakas. Tõde selgub 11. mail, rõhutas ta.

Viimane olulise kinnisvara välisinvesteeringu püüdis kinni Ülemiste City, mis sõlmis koostöölepingu Soome börsifirma Technopolis Plc-ga.